Miks püüavad tippsportlased sageli kõige erksavärvilisema punutud nööriga?
Kui minna kalastuspoodi punutud nööri ostma, tekib küsimus, kas valida tagasihoidlik tumeroheline, silmi kraapivalt erk kollane, ilus laimiroheline või hoopis kirju nöör. Paljud meist usuvad, et mida vähem nöör vees silma torkab, seda rohkem saab kala. Ometi kasutatakse spinningupüügi maailmameistrivõistlustel sageli kõige erksavärvilisemaid nööre.
Loe AI kokkuvõtet
Kas tippsportlased siis ei karda, et kala seda märkab? Teadusuuringud ja talupojamõistus räägivad siin ühte ja reaalne püügikogemus teist keelt. Asi on selles, et nööri värvus võib küll kala käitumist mõjutada, isegi märkimisväärselt, kuid palju rohkem mõjutab kala saamise tõenäosust see, kui osavalt püüdja oma lanti juhtida ja kala võttu kontrollida suudab.
Seotud lood
Miks püüavad mõned rohkem kui enamik teisi?
Kui me, kalamehed, räägime Pärnu jõest, jõuab jutt üsna kiiresti lantideni ning kohtadeni, kus suve teises pooles võib külg külje kõrval kohata kümneid paate. Norman Üpraus vaatab jõge aga veidi teise pilguga. Aastate jooksul on ta õppinud, et hea püügipäev ei sünni kolmest õnnestunud viskest ega ühest imelandist. Selle taga on pidev otsimine, katsetamine ja valmisolek loobuda lahendustest, mis veel eile suurepäraselt töötasid.
Pöörlevat lanti peetakse sageli algaja spinningumehe esimeseks valikuks, kuid kogenud forellipüüdjad teavad, et õigetes oludes võib see olla üks tõhusamaid relvi. Kevadine suurvesi, suvine ühepäevikute lend ja hilissuvised madalad ja taimi täis kasvanud veed nõuavad kõik erinevat lähenemist. Millal tasub pöörlev lant otsa siduda ja miks reageerib forell mõnikord just selle vibratsioonile? Käime läbi kogu hooaja ning vaatame, millal ja kuidas pöörlevast landist maksimum võtta.
Üks tugevam sööst, ritv lööb kaardu ja kettasidur kärisema. Ning hetke pärast pinge kaob. Lipsu otsas ei ole enam kala ega lanti. Alles siis märkab kalamees, et süüdi on kogu varustuse väikseim detail – landilõks.
Kui võtud ja togimised tulevad iga viskega paadile aina lähemale, tähendab see, et koha tunneb landi vastu huvi ja järgneb sellele. Paadi alla jõudes aga muutuvad kalad passiivseks ning vertikaalsete tirgutamisliigutuste tegemine reeglina tulemust ei anna. Rain Erala jagab lihtsat nippi, kuidas saab paadi alla kogunenud kohad uuesti võtma meelitada.
Elektriline liikuvus Euroopas ei puuduta enam üksnes sõiduautosid. Kia tõi eelmise aasta lõpus turule täiselektrilise kaubiku PV5, mis on ehitatud spetsiaalselt elektriliste kaubikute jaoks loodud platvormile e-GMP.s ja pakub hulgaliselt võimalusi tarbesõiduki konfigureerimiseks. Kia PV5 on saadaval kahe- ja kolmekohalise pakiautona, 5-kohalise meeskonnakaubikuna ja viie- ning seitsmekohalise reisijatebussina. Viimast saab kohaldada ka invavedudeks. Aasta lõpus on mudel saadaval ka šassii versioonis.
Enimloetud
3
Lisatud kaardid ja praktilised nõuanded
Nipid ja nõksud
Lisatud fotod, püügisituatsioonide kirjeldused ja taktikasoovitused
Viimased lood
Kalakohad
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele