„Edu algab päev enne kalale minekut.“ Eesti meister õngitsemises Jaan Grents avab oma linaskipüügi mõtteviisi
Suveõhtuti võib väikeste järvede ääres näha palju kalamehi, kes loodavad, et mõni kuldroheline linask nende sööda üles leiab. Jaan Grents läheneb linaskipüügile teisiti. Eesti meister sportõngitsemises on aastate jooksul jõudnud veendumusele, et linaskit ei püüa juhuse, vaid ettevalmistuse abil. Õige püügikoht, hoolikalt ette valmistatud söödaplats ja kannatlikkus loevad tema hinnangul märksa rohkem kui uus ritv või kallis peibutussööt. Kalaradari podcastile antud intervjuus rääkis Grents pikalt sellest, kuidas ta on õppinud linaski käitumist mõistma ning miks algab edukas püük päev enne seda, kui konks üldse vette jõuab.
Loe AI kokkuvõtet
Õhtud Eesti väikeste järvede ääres on petlikult rahulikud. Päevane tuul vaibub tasapisi, vesikuppude lehed jäävad liikumatult veepinnale ning roostikust kostab üksnes seal elutsevate lindude hääli. Kui järve ääres piisavalt kaua paigal seista, hakkab tunduma, nagu ei toimukski midagi. Siis kerkib kusagil veetaimestiku servas hetkeks pinnale lai oliivroheline selg. Mõne sekundi pärast kaob see sama märkamatult, kui ilmus. Kogenematu kalamees võib selle tähelepanuta jätta, kuid Jaan Grentsi jaoks tähendab niisugune hetk palju. Tema näeb selles kinnitust, et kõik on läinud plaanipäraselt.
Seotud lood
Vaiksel suveõhtul võib kupulehtede ja vesikuuskede vahel veepinnal märgata mullirida. Seal liigub linask – kala, kes ei armasta kiirust ega tähelepanu. Paljude kalameeste jaoks on linask eriline saak – tema tabamiseks tuleb tunda vaikseid järvesoppe, kala liikumisteid ja linaski salapärast loomust. Kes on kord selle kuldrohelise hiiglase kätte on saanud, see mõistab, miks õngitsejad linaskit nii kõrgelt hindavad.
August on tagumine aeg, et segada valmis peibutussööt, haarata kaenlasse ridvad ning püüda veel enne hooaja lõppu kinni mõned pontsakad linaskid. Siin on sulle abiks ühe väga osava linaskipüüdja kogemuslugu. Artikkel ilmus 2010. aasta suvises Kalastajas nr 56, kirjatüki autor Harri Nurk lahkus taevastele kalavetele 3. jaanuaril 2020.
Pärast kevadist toitumisperioodi kalade aktiivsus langeb ning mida kõrgemaks tõuseb veekogudes temperatuur, seda väiksemat huvi ilmutab enamik kalaliike toitumise vastu. Mida sellistes oludes teha, millega püüda ja kuidas kalad võtma saada?
Meetri kaugusel õngekorgist kerkib veepinnale hulk pisikesi mulle. Kümme sekundit hiljem tõuseb peegelsileda järvekese pinnale veel üks mullikeste kogum. Nüüd on need vaid paarikümne sentimeetri kaugusel sinu korgist. Hetke pärast hakkab ujuk pisitasa vasakule liikuma. Jääb siis seisma, tõuseb õige pisut ülespoole ning väriseb jupike aega. Ja vajub siis vaikselt, otsekui aegluubis, vee alla.
Elektriline liikuvus Euroopas ei puuduta enam üksnes sõiduautosid. Kia tõi eelmise aasta lõpus turule täiselektrilise kaubiku PV5, mis on ehitatud spetsiaalselt elektriliste kaubikute jaoks loodud platvormile e-GMP.s ja pakub hulgaliselt võimalusi tarbesõiduki konfigureerimiseks. Kia PV5 on saadaval kahe- ja kolmekohalise pakiautona, 5-kohalise meeskonnakaubikuna ja viie- ning seitsmekohalise reisijatebussina. Viimast saab kohaldada ka invavedudeks. Aasta lõpus on mudel saadaval ka šassii versioonis.
Enimloetud
5
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Kalakohad
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele