Lestapüük nakkevõrguga: mida peenem tamiil, seda suurem saak
Lest on mitmel pool rannikul tulnud lõpuks madalasse kaldavette ning kõige lihtsam ja kiirem on suitsuahjutäis lapikuid kinni püüda nakkevõrguga.
Lest on merekala, keda võib leida kogu Eesti rannikuvetest. Ta on põhjakala, kes elutseb kuni 40 meetri sügavuses liivasel või savisel põhjal ning ujub ringi ühe küljega vastu merepõhja liibudes. Mõnikord võib lest tulla ka jõgede suudmealadele. Reeglina elavad lestad üksikult ning on küllaltki liikuva eluviisiga.
Seotud lood
Kui enamus suvistest kalastajatest oma õngevarustuse talvekorterisse pakivad, hakkavad põhjaranniku liivastel kallastel vihisema pikad, toekad ning võimsate testidega ridvad. Alanud on sügisene lestapüük. Kuidas see käib, mida meil selleks tarvis läheb ja mida peaks silmas pidama, sellest allpool juttu tulebki. Lugu ilmus 2012. aasta sügiseses Kalastajas nr 65. Harri Nurk lahkus taevastele kalavetele 3. jaanuaril 2020.
Sügis on aeg, mil enamik suvekalameestest oma püügivarustuse talvekorterisse pakivad. Just siis aga hakkavad põhjaranniku liivastel randadel vihisema pikad ning suure heitevõimsusega ridvad. Alanud on sügisene lestapüük.
Ühel septembrihommikul tõstsin asjad autosse ja võtsin suuna Hiiumaa poole, et saarel harrastuskalamehe pilguga ringi vaadata ja uurida, mida huvitavat saar sügisel kalamehele pakub.
Lest on kala, mis sobib suurepäraselt praadimiseks, suitsutamiseks, vinnutamiseks ja kes teab, milleks kõigeks veel. Aga et lestast ka väga maitsvat suppi saab keeta, tuli mulle väikese üllatusena.
Sügisel – tavaliselt millalgi septembri teises pooles, kindlasti aga oktoobri alguses – hakkavad ahvenad sisevetel parvedesse kogunema ning alustavad aktiivset toitumist. Siis on õige aeg haarata nurgast kerge spinningukomplekt ning seada sammud vee äärde, et sügispäev triibusid püüdes lustlikult mööda saata.
Enimloetud
6
Viimased lood
Kalakohad
Seadus
Väikelaeva kohustuslik varustus ei sõltu enam konstruktsioonikategooriast, vaid kaldast kaugenemisest
Eesti kalastusklubide liit ettepanekut ei toeta
Keskkond
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele