Kalaradar, 52. nädal: 2025. aasta ülevaade
Teeme kokkuvõtte möödunud kala-aastast. Ikka selleks, et saaksid oma retki paremini planeerida. Kivi kotti!
Loe AI kokkuvõtet
Aasta kalapüügi kokkuvõttes toodi esile, et Peipsi järve piirkond, sealhulgas Kodavere kant, Omedu ümbrus ja Lohusuu, pakkusid kalameestele positiivseid tulemusi, eriti ahvenapüügi osas. Peipsile pääses jalgsi jääle alates 14. veebruarist, kuid püügiks vajalikud oskused mängisid suurt rolli ning edukaimad olid need, kes kasutasid spetsiaalseid püügivahendeid nagu kirves või kirbuõng. Pärnu jõel oli koha ja ahvena püüdmine edukas, kusjuures Pärnu kalamees Norman Üpraus kinnitas, et ahvenat jätkus runsaasti, kuid koha nõudis oskustööd ja specific värvilisi lante.
Jääd jagus kolmeks nädalaks
Eelmisel hooajal lubati jalgsi Peipsi jääle alates 14. veebruarist. Peipsil joonistus mullu välja kolm piirkonda, mille kohta tuli üldjoontes positiivset informatsiooni. Need olid Kodavere kant, Omedu ümbrus ja Lohusuu. Kui kalaga näis nimetatud piirkondades olevat hästi, siis võtuga mitte niivõrd. Puhta rauaga püüdjad olid pigem hädas ning ahvenat said rohkem need, kes püüdsid kirve, roiku või üldse kirbuõngega.
Pärnu jõel käis veebruari keskel hoogne koha- ja ahvenapüük ning kalamehi oli jõel kõvasti. Pärnaka Norman Üprausi sõnul oli ahvenat jões palju, seda jätkus kõigile ning oskaja mees püüdis päevaga limiidi täis, aga koha võttis pika mokaga ning tahtis tööd.
23. veebruaril sai landimeister Eduart Teras Pärnu jõest kopsaka lõhe. „Kui kala pea lõpuks jääauku ilmus, oli kõigi üllatus suur – tegu polnud ei latika, haugi ega suure kohaga, vaid august vaatas vastu pesueht lõhe. Tõstsin selle käega välja. Mingit pikka pildistamist ega poseerimist ei toimunud – lant suust ära ja mõõdulint korraks peale, see näitas 90 cm. Siis kiire jäädvustus ja kala läks kohe tagasi,“ meenutas Edi toona. Videot kala vabastamisest saab vaadata siit.
27. veebruaril rääkis kalagiid Timo Tintse Kalastajale, et jääolud kipuvad Pärnu jõe suudmes kõhedusttekitavaks muutuma. „Uue silla juures oli kolmapäeval ühes kohas jää vaevu 5 cm paks, tegime, et seal minema saame,” rääkis Tintse Kalastajale. 1. märtsist keelati Pärnu jõe jääle minek ära, 4. märtsil keelati ka minek Peipsi järvele.
Kevadised jõeahvenad
„Haug ja ahven on praegu jõgedes väga aktiivsed,“ rääkis Kalastajale 10. nädalal Mikk Burm, Youtube´i kanali Tellest Fishing looja. „Kahju on muidugi kala praegu ära võtta, need on paksult marja täis ning kui vähegi saab, siis tasuks nad kindlasti tagasi lasta, et kalad kudeda saaks,“ lisas ta. Meriforellikütid kurtsid samal ajal, et punasepüügis on hapukurgihooaeg, veed sogased ja kala kaldast kaugel. Jõeforelliküttidelt oli teateid, et täpikuid nähti kudeplatsidel toimetamas veel märtsi esimestel päevadelgi.
Säinas, särg ja latikas tulid märtsi alguses
Veebruari lõpus ja märtsi esimestel päevadel hakkas Saaremaal Nasva jões särge liikuma. 13. märtsil rääkis saarlane Sander Suurhans Kalastajale, et kevadise särjepüügi ühes Mekas Nasva jões särge liigub, aga „suurt massi pole”. „Miskit ikka tilgub. Nädalavahetusel, kui oli soojem, saadi täitsa hästi, eriti laupäeval.”
14. märtsi hommikul oli venekeelses Facebooki grupis „Rõbalka v Estonii” üleval postitus, kus Aleksandr Karpenko kinnitas, et sai oma kalastussõpradega 13. märtsil Viira peakraavist mõned säinad. „Kala püüdsid umbes kolm kalameest. Pidasime auto kinni ja sel ajal sai üks neist kala. Vaatasin tema saaki, ämbris oli kaks säinast,” pajatas Karpenko oma postituses. „Otsustasime ka proovida, natuke kaugemal, kus me harilikult püüame. Vett on vähevõitu. See toru, läbi mille säinas edasi metsa poole ujub, on ainult 20–30 cm ulatuses vee all. Nii et säinal on vaja veidi hüpata, et torusse pääseks. Saime kolme tunniga viis mõõdus säinast,” kirjutas Karpenko. „Püüdsime ussi ja ussipuntraga. Kala võtab väga õrnalt. Veepinnalt on näha, kui säinas liigub,” lisas ta.
11. nädala esimeses pooles saadi Tartu linna vahelt väga ilusat latikat. Alan Priidel ja Marko Olavi Prost Vobleri Tartu kauplusest rääkisid Kalastajale, et põhiline püügiala linna vahel asus jätkuvalt Delta õppehoone vastas ja sealt allavoolu jääval jõeosal kuni Sisevete saatkonnani, põhiliselt siiski Vabadussilla poolses osas (rahvasuus tuntud ka kui Kalevipoja-alune, mis on kevadise suurveega esimesi kohti, kus latikat passimas käiakse). Püüti tavalise tonkaga ning söödaks oli sõnniku- või ka ööuss, peibutussööta ei kasutatud.
Vimmapüük algas märtsi keskel
18. märtsil Reiu jõest lühiajalise püügisessiooni käigus muljetavaldava vimmasaagi saanud Mikk Burm rääkis Kalastajale, et oli tulemuste üle positiivselt üllatunud. „Ainult viis inimest oli jõe ääres, täielik luksus,” lausus Burm. „Kala oli väga aktiivne. Püüdsin toore kreveti ja söödakorviga, milles oli krevetilõhnaline peibutussööt. Kuna tuult väga ei olnud, siis kasutasin 40–50-grammiseid söödakorve, tugevama tuulega võiks üle minna 80-grammistele korvidele,” andis Mikk Kalastaja lugejatele nõu.
Märtsi viimastel päevadel hakati säinast saama ka Hiiumaal Orjaku kanalis.
Kevadised võimsad koharekordid
Märtsi viimastel ja aprilli esimestel päevadel hakati Võrtsjärvest saama väga ilusaid, kahekohalisele kaalunumbrile lähenevaid trofeekohasid.
„Veel saab püüda, sest varsti algab keeluaeg. Just praegu on ainuõige hetk suuri kohasid püüda, oma rekordit parandada,” rääkis Kalastajale 3. aprillil isikliku koharekordi 9,9 kg peale nihutanud Juhko Voomets. Pärast anduri ekraanil kala märkamist kulus Voometsal umbes 20 minutit, enne kui kohahiiglane lõpuks peibutist otsustas rünnata. Kala ei suutnud vastu panna 12 cm pikkusele Rapala Kickmani silikoonile, mis oli rakendatud kaheksagrammise raskuspea ja kaheharulise konksu külge. Voomets lasi kudemiseks valmistuva, ümmarguse kõhuga kohamamma Võrtsjärve tagasi. Sama tegi ta paar päeva varem tabatud 5,9 kg ja 7,2 kg kaalunud kohadega.
Võrtsjärve kohade stiilinäiteid
Hiiumaa jõgedel ja ojadel käis samal ajal säinamöll, Saaremaa jõgedes ja kraavides püüti kevadist siirdesärge. Kasari jões liikus suurt vimba ja seal püüti sadade kaupa kopsakaid särgesid.
Meriforelli kõrghooaeg
Meriforelli huviliste tippaeg algas märtsi viimasel nädalal. Sõltuvalt ilmast ja püügioludest käisid asjad meriforelli rindel üles- ja alla, nagu igal kevadel, ja seda lausa maikuu lõpuni välja.
„Põhjarannikul paistab hea aeg käes olevat,“ ütles märtsi lõpus Kalastajale kalagiid Timo Tintse. „Kala on saadud nii idast kui ka läänest ja paistab, et viimastel päevadel pole kolmekilosed kalad enam harudlaseks. Sügishooajal andis nii suuri kalu lausa tikutulega otsida,“ lisas Tintse.
Ilmataat lõi kaardid segi
Aprilli alguse külmalaine lõi kalameeste tegemised segi nagu Kört-Pärtli särgi. Ütlemine, et kui ilm on eriti halb, siis jõeforell võtab pigem hästi, paistis suures plaanis paika pidavat. Kui siirdekalade püügi pani aprilli esimesel nädalal naasnud talv sisuliselt seisma, siis jõeforellile mõjus marutuul ja lörtsi- ning lumesadu hästi.
„Polegi sel aastal viitsinud veel jõekat püüda. Täna (10.04 — toim) mõtlesin, et teen esimese käigu. Küll ma kahtlesin ja jokutasin ning mökutasin ning korduvalt mõtlesin ringi, kuid kuna juba olin Kesk-Eestis, siis vedasin end ikka lõunaks jõe äärde. Mõtlesin, et kuna vett on vähe, vool kiire ja kallas lage, siis valin sügava lõigu. Päike paistis, kraadiklaas näitas miinust, vesi oli pigem tume. 15—20 minutiga tuli sügavast otsa kaks haugi. Need panid koos landiga jeehat, nagu ikka. Sügav sai läbi, läks madalaks ja kiireks, 50 meetrit allavoolu oli üks ilus kalda-alune lõik. Mõtlesin, et ennegi on kala tulnud sügavast august allavoolu olevast madalamast kohast. Lasin silikooni vooluga kalda alla. Tekkis mõnus laine, mis liikus landi poole, ja kala oli naksti otsas. 100 meetrit edasi oli järgmine kala. Esimene kala oli 56 cm ja 1,9 kg ning teine 53 cm ja 1,5 kg. Keerasin tagasi, uuesti sügavasse, ja jätsin veel ühe landi haugi hammaste vahele. Püük võttis kokku tsipa üle tunni,“ kirjeldas oma tänavust jõeforelli püüdmise avalööki Tõnu Väät. Ta lisas, et mõlemad kalad tulid sügava ja madala piiri pealt sügavama lõigu lõpust ning võtsid silikoonvõdikut.
Aprilli alguses ja keskel saime teateid õige mitmete kopsakate meriforellide tabamisest.
Kenad Saaremaa meriforellid
Meriforelli superduubel
Aprilli lõpus saime nentida, et käes on enamike kevadiste püükide kõrghetk. See kehtis ka jõeforelli kohta. Kui olime kirjutanud Sven Martoja 3,18 kg kaalunud jõeforellist ning nimetanud seda viimaste aastate suurimaks, siis aprilli viimasel nädalal õnnestus Mart Bornil tabada peaaegu sama suur täpiline, mis kaalus 3,115 kg.
Haugihooaja algus
Mai alguseks oli saartel siirdekala püüdmise hooaeg läbi, Mandri-Eestis mõnes paigas aga täies hoos. Näiteks Pärnu jõest,Türi kandis püüti käsiõngega vimba ja särge. Emajõe alamjooksul jahiti latikat, aga püüdjad kurtsid niru võtu üle, tuues põhjuseks harukordselt külma kevadet.
1. maist algas meres, Võrtsjärves ja siseveekogudes taas haugipüük ning nähtud fotode põhjal olid saagid avapäeval rahuldavad. 6. maist läks haugipüük lahti ka Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves. Külma vee tõttu ei saanud märkimisväärne osa haugidest kudeda, teateid taandarenenud marjaga kaladest tuli veel kesksuvelgi.
Tuulehaug saabus mai esimesel nädalal
Mai alguses hakkas Saaremaal kenasti liikuma tuulehaugi. „Mõrrameestel on juba korralikud tuulehaugi kogused ja ka võrkudega tuleb ilusti. Sõber proovis kahlamispükstega spinnatada ja sai kuus tükki kätte,“ rääkis 8. mail Kalastajale Sander Suurhans. Ma keskel hakati Mandri-Eestis püüdma ka turba.
27 meriforelli ühest kohast
Mai keskel Tallinnast idas asuval meriforelliplatsil kogetut meenutas kalagiid Timo Tintse: „Sain nelja viskega järjest neli kala. Esimene mõõdukala oli 52 cm.” Seejärel sai ilusa kala Timole järgnenud paarimees Tarmo Rannala. Paksukese meriforelli pikkus oli 63–64 cm. „Kala tuli igasugust, oli Soomest pärit kala ja kohalikku, lõigatud rasvauimega ja isegi üks märgistatud kala,” jutustas Tintse Kalastajale. „Ütlesin veel Tarmole, et kuule, selline tunne on, nagu näeks und, et äkki paned mulle vastu vahtimist ja äratad üles. Kahe peale kokku saime sellest kohast 27 meriforelli, mina 16 ja Tarmo 11.”
Tarmo Rannala ja Timo Tintse merikaparvest tabatud mõõdukaladega.
Saare- ja Hiiumaal ning Mandri-Eesti läänerannikul domineeris sel ajal merepüükides vaieldamatult tuulehaug. Umbkaudu mai alguses Saaremaa lõunaotsast alanud tuuleka ränne oli kuu keskpaigaks jõudnud haripunkti. Nii Saaremaalt, Hiiumaalt kui ka Pärnu kandist tuli teateid trollides ja ka lanti loopides saadud arvestatavatest, pooltsadat kala ületavatest saakidest.
Mai keskel ja kuu teises pooles tuli palju teateid suurtest Emajõe latikatest.
Tugevat tuult ja aeg-ajalt kallanud hoovihma trotsides peetud sellekevadine Mahlfishing Predator Cup tõestas, et meie vetes on suuri hauge ja ahvenaid omajagu ja neid on igal pool. Kolme päeva jooksul (16.–18. mai) püüdsid võistlejad 14 meetrist või pikemat haugi, 40-sentimeetriseid või pikemaid ahvenaid saadi kokku 12.
Kevadisel Mahlfishing Predator Cupi mõõduvõtmisel sai üksjagu nalja. Hetki võistluselt.
Lõherekord
Mai viimasel nädalal käis Emajõel hoogne latikapüük. Saagid olid head ja kalad võrdlemisi suured. Juuni alguses hakkas latikapüük tuure maha võtma.
Emajõgi kohapüügi ootel
„Klientide ostude põhjal võib öelda, et enamus mehi valmistub kohapüügiks – söötadelt on üle mindud jigipeadele ja kohajigidele. Kes uuendab varustust, kes vahetab enne hooaja algust välja nöörid,“ ütles juuni alguses Kalastajale Alan Priidel Tartu Vobleri kalastustarvete kauplusest. Samal ajal tuli teateid esimestest Peipsilt microjigiga saadud korralikest ahvenasaakidest.
Juuni esimesel nädalal hakkasid lendama ühepäevikud ning algas lendõngefännide kõrgaeg.
Võrtsjärve avalöök
11. juunil testisid hilisem spinningupüügi Eesti meistrivõistluste hõbemedali võitja Juhko Voomets ja tema paarimees Robert Samarüütel Võrtsjärvel erineva suuruse ja värviga võdikuid. „Kõige paremini toimisid naturaalsed toonid ja landid suurusega 7–10 cm,“ rääkis Voomets. Ta lisas, et kala saadi ka ilma live-andurita, lihtsalt põhjast jigitades, otsas 16-grammine jigipea. „Live-anduriga püüdes kasutasime 6–8 grammi raskusi päid. Kõige paremini toimis lumivalge lant, aga kohale meeldisid ka teised heledamad ja naturaalsed toonid. Põhjas jigitades võib olla mõistlik kasutada 10–14 grammi raskusi jigipäid, 16-grammisega võrreldes hõljub lant siis veidi kauem. Rohelist tooni lantidega, mis toimivad hästi Emajõel, ei saanud me Võrtsjärvest ühtegi kala,“ rääkis Voomets.
Võrtsjärve kohagalerii
Emajõe kohahooaja kohta võis üldistades nentida, et saadi arvukalt väikest kala. Osa tabatud alamõõdulistest kaladest olid ebaharilikult pisikesed, vaid 150–200-grammised, aga midagi saadi ka kotti ja pannile. Pärnu jõe kohade kohta tuli arvukalt teateid sellest, et kalad olid kudemata. Saaremaalt, Hiiumaalt ja Mandri-Eesti läänerannikult tuli juuni keskpaigas mitmeid teateid kopsakatest haugidest.
16. juunil teatas tartlane Imre Ossul 9,7 kg kaalunud ja 94 cm pikast Võrtsjärve kohast, mille ta vabastas.
Säinaküllus
Rannikumeres püüdjatelt tuli juunist augustini teateid suurtest säinasaakidest.
Rannikumere säinad, Vladimir Tšaklidi Facebooki-postitus
Emajõel jätkus kohapüük, aga jõe veetase oli kogu suve ebatavaliselt kõrge ning andis peaaegu kevadise suurvee mõõdu välja. Kõrge vesi tähendas paraku ka tugevat voolu ja see muutis püügi paljudes heades kohtades väga keeruliseks, kuna isegi 30-grammiste peade ja peente nööridega oli raske põhja kätte saada.
Kui sa soovid Emajõe kohapüügi kohta rohkem infot, soovitame sul lugeda seda hästi põhjalikku intervjuud, heita pilk sellele huvitavale artiklile või siis vaadata Emajõe kohakohtade digitaalset kaarti.
Suvine Võrtsjärv oli helde
Südasuvisest Võrtsjärvest saadi sobiva tuule korral (see veekogu on tuntud oma vastiku laine poolest, mis juba 5–6 m/s puhuva tuulega võib püügi väga ebameeldivaks muuta) ilusaid kohakalu. Kui suve alguses saadi kala ka hariliku põhjajigitamisega, siis hiljem peamiselt live-anduritega. Kala oli tihti järve pinnakihtides, pooleteise või vaid ühe meetri sügavusel. Peibutise värvidega tasus eksperimenteerida.
Peipsi järvelt tuli teateid kenadest trollides tabatud ahvenatest. Juuli keskel kuulis Kalastaja, et Saaremaal Kõiguste lahes, kus asub Tartu Ülikooli mereinstituudi baas, mõõdeti üks viimase 60 aasta kõige madalam veetemperatuur, merevesi oli vaid 14–15 kraadi.
Juuli teises pooles hakkas tulema teateid Saaremaa ja Hiiumaa sadamatesse ilmunud ahvenaparvedest. Mõnes paigas, näiteks Nasva jõe suudmes ja Kuressaare jahisadamas oli kala hooti ja võrdlemisi pika aja jooksul, teistes paikades aga kestis pidu vaid paar päeva. Pärnu jõel koha püüdvad mehed kurtsid, et kala üle kavaldamine on paras pähkel: „Kala ei võta ega reageeri. 50st erkaanil näha olevast kalast 47 ei tee landist väljagi. Vesi on kõrge ja vool kiire, arvatavasti hoiab koha enegiat kokku. Põhjakalad ei võta üldse, ülemises ja keskmises veekihis paiknevaid kalu on veel kuidagi võimalik veenda, et nad landi ära võtaksid,“ ütles Kalastajale Tõnu Väät. „Landi heitmisel on vaja ülimat täpsust. Selleks, et peibutis täpselt kalale nina ette saada, peab arvestama vooluga ning heitma landi meeter-poolteist ülesvoolu.“
Visadus, julgus katsetada, pikk püügipäev ja hea tehnika annavad tulemuse ka siis, kui kohal on suu peaaegu lukus.
Südasuvised meriforellid
Sobiva tuule ja madala veetemperatuuri korral võib ka südasuvel meriforelli saada. Risto Kose postitusest FB-Gruppi Meriforelli entusiastid saime teada, et 22. juuli õhtul umbes kell 19 püüki alustades oli vee temperatuur 19 kraadi, kuid neeme tipu poole liikudes langes see 11,5 kraadini. „Tunne läks heaks. Ühel hetkel Andres ütles, et nägi pinnas mingit toimetamist ja uime. Ma ise arvasin, et äkki säinas. Ta jäi sinna kohta piitsutama, mina liikusin veel tipu poole. Ühel hetkel kuulen kuidas ta karjub, et merikas otsas. Ma veel küsisin kas ikka merikas või säinas? Tema vastu, et merikas, ja ca 3 kg! No panin siis hoogu juurde, samal ajal telefoniga kaugel suumiga filmides. Lõpuks jõudsin tema juurde, just parajal hetkel kui hakkas kahvama. Ja oligi ilus merikas. Kaal näitas 2,91 kg. Tal eelmine rekord on 2,8 kg. Kes seda oleks uskunud, et teeb uue rekordi 22. juulil, keset suve? Peale seda piitsutasime veel, aga ei midagi. Andres viis kala autosse ja mina loopisin edasi. Tema vahetas peale seda asukohta. Mingi hetk veidi enne kella 22 otsustasin, et aitab, lähen panen telgi kokku, enne kui pimedaks läheb. Telk sai just kokku, kui telefon piiksus. Ta saatis pildi… Uus 1,7 kg merikas käes! See võttis vanduma.“
Südasuvised meriforellid
Linaskipüük
Mandri-Eesti õngitsejatele tuttavat linaskit leidub arvestataval määral ka Saaremaal. Seda kala on palju Mullutu-Suurlahes ja Kagu-Saaremaa magedaveelistes merelahtedes, samuti näiteks Karujärves, Kingli peakraavis ning Koigi, Järise, Laialepa ning mitmetes teistes järvedes. Erinevalt paljudest Mandri-Eesti veekogudest püütud „ametivendadest” on saaremaised linaskid üldjuhul kulinaarselt väärtuslikud ning ei oma märkimisväärset mudamaitset. Juuli teises pooles ja augustis saime märkimisväärse hulga teateid vägevaist linaskisaakidest, silmatorkavalt suuri isendeid tabati Endla järvest ja Paunküla veehoidlast.
24. ja 25. juuli linaskid ning kuldkoger Saaremaalt Kingli peakraavist.
Ahven ilmus augusti alguses
Augusti alguses rääkis kalagiid Timo Tintse Kalastajale, et Vormsi saare lõunapoolsetel püügiplatsidel on haug märkimisväärselt aktiivseks muutunud. „Kui varasematel päevadel oli tõsiseid raskusi, et kümme haugi paati saada, siis nüüd käis lühikese ajaga paadist läbi veerandsada haugi. Mõned haugid olid Vormsi lõunakülje kontekstis päris korralikku mõttu, 60 pluss cm pikad,“ rääkis Tintse Kalastajale. Ka lausus ta, et haugipüügi käigus on viimasel ajal õnnestunud tabada mitmeid kenas mõõdus, 28–35 cm pikki ahvenaid. Kui sulle pakub huvi, millised on meie rannikumeres hästi toimivad haugipüügi landid, siis loe seda artiklit.
Vormsi lõunakülje kenad ahvenad ja haugid.
Suur-Emajõgi andis augustis heldelt angerjat
Alan Priidel Tartu Vobleri kalastustarvete kauplusest käis augusti alguses mõned korrad angerjat tonkatamas. Esimene kord oli 4. augusti öösel, siis sai ta kolm angerjat kotti, kaks väikest lasi tagasi ja üks läks otsast. 6. augusti öösel vastu neljapäeva sai Priidel jälle kolm tükki, sealjuures toimusid kõik võtud kahe ja kolme vahel öösel. Püüdja kasutas mõlemal korral libiseva tinaga rakendust ja küllaltki pikka, 70 cm-st lipsu. Söödaks oli kolm ööussi ühe konksu kohta.
Pärnu kohapüüdjad kurtsid augustis jätkuvalt, et kala võtab kehvasti ning kohade paati meelitamiseks on vaja imetrikke teha. Peipsil ahvenat püüdvad mehed rääkisid, et parim võtt kipub jääma päikeseloojangu ajale. Võrtsjärve koha muutus augusti keskpaigas passiivemaks.
Suured sügisesed Peipsi ahvenad
Kalastaja asutaja Hanno Kask meenutab üht septembri alguse Peipsil käiku: „Järvele läksin kella kümnest ja maha tulin kolme paiku, püüdsin kolmanda ja kuuenda kilomeetri vahel. Kaugemale ei tahtnud minna, seal poleks olnud enam tore, sest laine oli väga suur. Kala mõõt oli seekord erakordselt ilus – kõige suurem ahven kaalus 1,2 kg, järgmine 800 g, üle poolekiloseid oli veel viis tükki. Norm tuli ilusate kaladega igatahes täis,“ rääkis Kask. „Kuna ankrus olles loopis ja kõigutas kõvasti, tegelesin enamuse ajast trollimisega ja tagantjärgi oli see õige otsus. Kõige paremini töötasid ahvena- ja papagoivärvingus Rapala Jointed Shad Rapid.”
Pärnu jões samal ajal püüdnud Janek Ilves rääkis Kalastajale, et käis spinninguga muulide peal ja sai üldjuhul paari tunniga mõnikümmend ahvenat. „Kala oli muulide vahel täitsa olemas, aga võtt oli närb – enamasti sikutati vaid sabast ja väga paljud kalad pudenesid kerimise ajal otsast ära. Ahvenapüügi käigus õnnestus saada ka mõned latikad, kes tillukese sirpsaba korralikult suhu olid ahminud. Latikalima oli nööri küljes pidevalt, see näitab, et neid kalu peab muulide vahel olema palju. Ja mina polnud ainus, kes sealt tol päeval microjigiga latikat sai,“ muljetas ta.
Lääne-Eesti ranniku haugirohkus
28. augustil Vormsi lõunarannikul haugi jahtinud kalagiid Timo Tintse rääkis Kalastajale, et vetehunte oli sealkandis ohtralt ja kala võttis. „Meie kahest paadist käis läbi umbes 200 haugi. Rõõm on tõdeda, et enamik kalu oli mõõdus. Teiste seas oli mitmeid 60–70 cm pikkuseid kalu, üks oli üle 80 cm. Vormsi lõunaranniku kontekstis on nii suured haugid päris head,” lisas ta.
Kala oli Tintse sõnul madalas ning peamiselt püüti Sohni ja Wildi plekkidega ning kasutati ka Mullutu Murdjat. „Huvitav on see, et me ei saanud ühtegi ahvenat ega säinast,” mõtiskles Tintse. „Täitsa müstika!”
Vormsi saare lõunapoolsed püügiplatsid
Septembri alguses hakati Tallinna sadamates taas räime püüdma, kohati tuli seda kalakest väga hästi.
Kuuvalguse hiidforell
Loetud päevad enne jõeforelli keeluaja algust sai jõeforellikütt Mart Born hiiglasliku, 3,6 kg kaaluva kala.
Jõeforell või merest tulnud kala?
Septembri keskpaiga soojemad ilmad „taasaktiveerisid” Võrtsjärve kohakala. Kuu alguses ennustas tartlane Imre Ossul Kalastajale, et kui ilmad ja vesi soojemaks lähevad, nii nagu tollane ilmaprognoos ennustas, siis tõuseb märgatavalt ka Võrtsjärve kohade aktiivsus. Nii ka läks: „Nüüd on ilmad ühtlaselt soojad olnud ja vesi on kuskil 19–20 kraadi. Jahedama veega rallis koha iga väga suurel määral ringi, nüüd on ta aga paiksem ja ei ole enam järve põhjas. Kala on valdavalt ilus, jääb nii paari-kolme kilo vahele“ rääkis Imre Ossul Kalastajale.
Soe ilm taasaktiveeris Võrtsjärve koha.
Vormsi säinauputus
10. septembril Vormsi saare lõunapoolsetel püügiplatsidel kalastanud Timo Tintse rääkis Kalastajale, et viimasel ajal on sinnakanti ilmunud haruldaselt palju säinast. Ka varasemail aastail on suve lõpus ja sügise alguses sealmail olnud kõvasti just seda kala. „Mäletan, et ükskord siin püüdes võtsin kella pealt aega, et näha, millal suur säinaparv meist lõpuni mööda ujub. Selleks kulus seitse minutit,” meenutas Tintse.
Selleks, et ikka haugi ka saada, tuli Tintsel ja tema kaaslastel 10. septembril kasutada hästi suuri lante, kõik muu haarasid säinad endale suhu.
Vormsi kandis ei lase säinas haugi püüda.
Eesti võidab MM-hõbeda
Oktoobri alguses Võrtsjärvel Oiu sadamas peetud spinningupüügi maailmameistrivõistlused võitis Rumeenia. Rumeenia mehed püüdsid järve lõunaosa madalas vees rohtude vahel osavalt haugi, kasutades selleks väikeseid lusiklante. Koha püüdmisele keskendunud Eesti koondis sai hõbemedali. Pronksi viisid koju leedukad, kes püüdsid pika lipsuga rakendusega ahvenat.
Samal ajal hakkas tulema teateid põhjarannikult tabatud meriforellidest. Ka nähtus kaaskannatajatelt saadud infost, et rannikumere haugid olid aktiivseks muutunud. Emajõel püüti suure hooga sügislatikat.
Kalarohke Merikakarikas
18. oktoobril aset leidnud Merikakarika kolmandal etapil astusid võistlustulle 29 meriforellipüüdjat. Kokku tabasid mehed 10 kala, mida võib pidada igati korralikuks tulemuseks. Võistluste peakorraldaja Risto Kosk rääkis Kalastajale, et kalu saadi võrdselt nii Tallinnast ida poole kui ka läände jäävatelt püügikohtadelt.
Merikakarika 3. etapi kalad, 1
Merikakarika 3. etapi kalad, 2
Muhu ilusad ahvenad ja haugid
Muhumaal Lõunaranna sadamast neljapäeval 23. oktoobril sõbraga kalaretkele siirdunud kalagiid Martin Üürike ehk Vänto rääkis Kalastajale, et jäi püügiga rahule. „Ahven hakkas kohe alguses võtma, esialgu püüdsime silikoonidega. Kala oli madalas, poolemeetrises kuni meetrises vees, liivaplatside peal.” Triibud olid tema sõnul ilusad, suuremad isendid küündisid 40 cm-ni.
Ka haugi mõõt oli ilus, mõned kalad olid 80 cm pikkused. Suure osa haugidest said mehed Westini 12 cm-se slaideri toorikust edasi arendatud ja Vänto enda poolt värvitud peibutisega. Õhtupoolikul püüti ka plekklantidega, millega saadi taas rohkelt ahvenaid. Kokku andis Muhumaa rannik meestele tol korral üle 30 väga ilusa ahvena.
23. oktoobril oli Muhumaa rannik helde
Emajõgi muutus oktoobri lõpuks vaikseks. Siit-sealt saadi natuke latikat ning haugi, koha kohta uudiseid ei olnud. Ka Võrtsjärve koha pani suu lukku. Hiiumaal saadi oktoobri lõpus korralikult lesta, kala oli täitsa madalas. Pärnu jõel oli püüdjaid palju, kuid saagid kesisevõitu. Ühe harukordse tabamuse sai paidekas Mati Vaarma, kes tabas Pärnu jõest ahvena jigitamisel peaaegu kilose angerja.
Novembri keskpaigaks jõudis kätte meriforellipüüdjate tippaeg.
Ilusad hõbekalad on rannas
Novembri lõpus saabunud lühike külmalaine kaanetas Lõuna- ja Ida-Eesti väiksemad järved, nii et julgemad püüdjad tegid jääpüükigi. Saakide kohta Kalastajani infot ei jõudnud. Enne esimese jää tulekut saadi Mandri-Eesti väiksematest järvedest kopsakaid hauge.
Meriforellipüüdjatel olid novembri lõpus käed-jalad tööd täis. Huvitaval kombel rääkis neist osa, et kala on klassikalistes kohtades, s.t karide ja neemede otstest, murdlainete sees. Teine osa püüdjaid aga mainis, et kala olevat juba talvistel platsidel, kus liiv ja kivid vaheldumisi.
Põhjaranniku meriforelle
Pärnu jõgi muutus novembri lõpus taas võrdlemisi aktraktiivseks. Sealt saadi hästi eelkõige ahvenat, aga ka koha ning valget kala.
Janek Ilves Pärnu jõel
Jõulukuu haugirekordid
Detsembri esimestel päevadel Saaremaal haugi püüdnud Mahlfishing Predator Cupi korraldaja, kalagiid, kalastusvarustuse müüja ning kalastuspaatide komplekteerija Rainer Mahl rääkis Kalastajale, et püügiretk oli väga produktiivne ning tema kaaslased Janek Altmets ja Denis Rehi parandasid isiklikke haugirekordeid.
Janek Altmets, kelle paatkond võitis sel sügisel Mahlfishing Predator Cup võistluse, tabas 114 cm-se ja 11,5 kg kaalunud haugi. Denis Rehi parandas samuti oma senist tippmarki, tema tabatud haug kaalus 8,7 kg ning oli 104 cm pikk. Mahl täpsustas, et haugi püüti nii suuremat sorti kummilantidega kui ka jerkide ja slider’itega, parima tulemuse andsid lisaraskuseta, madalas vees aeglast sissekerimist võimaldavad kummilandid. „Olid kaks väga lõbusat päeva,” võttis Mahl asja kokku.
Rekordiparandused
Väärikas merehõbe
3. detsembri pärastlõunal sai põhjarannikult ilusa, 3,2 kg kaalunud meriforelli Mikk Carlos Mägus. Kala võttis Aapua 17-grammist hõbedast lanti. „Mul oli see päeva ainus võtt ja ainus kala. Üks kaal näitas 3,2 ja teine 3,6 kg, ju ta siis ikka 3,2 kg oli. Teistel olid mõned alakad, kokku saime vist kuus kala. Kui suurem kala otsas oli, siis käis ikka korralik möll, vedas, et otsast ära ei läinud,” meenutas Mägus.
Ilus meriforell, selle väärindamine ja kala toonud lant
6. detsembril Muhumaal Lõunarannas avaveehooaja lõpupüügi teinud Martin Üürike aka Vänto rääkis Kalastajale, et tema kalapüügiaasta sai väärika lõpu. „Parandasin ahvenarekordit. Kuigi me ei pannud püügil ahvenale rõhku ja saime vaid ühe, oli see väga ilus. Olen saanud ka pikemaid kui 45 cm, kuid seekordne ahven kaalus 1155 g – nii rasket ei ole ma varem saanud.“
Vänto hooaja lõpu püük tõi rekordahvena
Pärnu jões püüti detsembri alguses valdavalt ahvenat, nii dropshoti kui ka pika lipsuga rakendusega.
Hanno Kask ja sõbrad komapäeval Pärnus
Korralik lutsusaak Emajõest
Marko Olavi Prost Tartu Vobleri kauplusest püüdis detsembri alguses lutsu Luunja kandis ja rääkis, et sai sellise saagi, millist tal kunagi varem trehvanud ei ole. „Olime varem kah kalale pihta saanud, aga seni oli mõõt kehv. Seekord aga läks hästi. Õhtul passisime alguses Ihaste silla juures, aga sealt ei saanud midagi. Kui aga kesköö paiku Luunja alla sõitsime ja seal tonkad vette viskasime, tuli kohe esimese viskega korralike lutsude duubel. See, mis edasi toimus, oli uskumatu – 1,5 tunniga saime kolme ridvaga kokku 11 mõõdulist lutsu, lisaks oli ka alamõõdulisi, mis tagasi läksid. Visata tuli keset jõge, aga lutsu tuli vahepeal täitsa ketti, umbes nagu kevadel latikat – nagu rakendus põhja vajus, nii oli natukese aja pärast keegi otsas. Püügi lõpetas ära see, et söödaks kasutatud säinafileed said otsa. Kõige paremini võttis värsket fileetükki; kui see oli juba ligunenud ja ära nämmutatud, siis niisugust enam eriti ei tahtnud. Viimases hädas proovisime püüda ka lutsu enda tükiga, aga sellega polnud ainsatki võttu – Emajõe luts oma liigikaaslast ei söö. Kotikala keskmine kaal oli 670 g ning suurim luts kaalus 1,285 kg.“
Kasari jõelt tilkus detsembri keskel lutsu
16. detsembri õhtul Kasari jõel sõbra Egert Neiga lutsul käinud Martin Üürike aka Vänto rääkis Kalastajale, et häbisse mehed ei jäänud, aga tulemust ei saa ka suurepäraseks pidada. „Kokku tuli nelja ridva peale neli alamõõdulist ja kolm mõõdus lutsu. Suurim kala oli umbes 1,5-kilone. Mina sain neli alamõõdulist ja Egert kolm mõõdus kala. Maailm on ebaõiglane, nii lihtsalt on,“ võttis Vänto püügiretke kokku.
Kasari jõe lutsud
Seotud lood
Kogenud ahvenapüüdjad räägivad, millised võdikud neil sügisel kõige paremini ahvenat toovad
Lisatud fotod, püügisituatsioonide kirjeldused ja taktikasoovitused
Kogenud ahvenapüüdjate nõuanded, kuidas selekteerida ablaste pisiahvenate parvest välja suuremad kalad.
10 hea käega haugikütti kirjeldavad oma kolme lemmikut
Enimloetud
5
Viimased lood
Kalakohad
Seadus
Väikelaeva kohustuslik varustus ei sõltu enam konstruktsioonikategooriast, vaid kaldast kaugenemisest
Keskkond
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele