Parimate veekogude vähiload lõppesid otsa sekunditega
1. juulil kell 9.00 algas vähipüügi kalastuskaartide taotlemine kalaluba.ee portaalis ja nagu ikka, said populaarsemates veekogudes load otsa väga kiiresti. See tekitas vähihuvilistes arusaadavalt küsimusi ja poleemikat. Järgnevas loos üritan mõningaid momente selgitada.
Vähilubadele ülisuur nõudlus
Põhjus, miks load kiiresti otsa lõppesid, on tegelikult väga lihtne: huvi vähipüügi vastu on väga suur, aga kõigis veekogudes ei saa anda lube piiramatult. Jõevähk on Eesti ainus looduslik vähiliik ning tema varu tuleb hoida, eriti nendes kohtades, kus püügisoov on igal aastal kõige suurem.
Kalastuskaart ei ole tavaline e-poe kaup, vaid luba püüda kindlas veekogus kindlas ajavahemikus. Kui veekogule on seatud kalastuskaartide piirarv, broneeritakse load taotluste laekumise järjekorras. Seetõttu võivadki kõige nõutumate veekogude load lõppeda otsa väga kiiresti.
Enne kella 9:00 oli kalaluba.ee süsteemi sisse loginud umbes 530 inimest, kes siis kohe kell 9:00:00 hakkasid müügile tulnud püügivõimalusi vaatama ja ostukorvidesse lisama. Need, kes alles kell 9 või hiljem hakkasid sisse logima, olid juba lootusetult hiljaks jäänud. Näiteks kõige kiiremini broneeriti Põduste 20 püügivõimalust – 23 sekundiga. Ja Põduste jõe korral kõik 20 broneeringut läbisid eduka makse. Pangodi järve puhul broneeriti 76 luba juba 19 sekundiga, kuid üksikuid lube tuli hiljem siiski uuesti müüki. Nii juhtub siis, kui ostja katkestab tehingu või pangamakse kinnitus viibib ning broneering vabaneb. Seetõttu võis mõnel õnnelikul ostjal õnnestuda luba saada ka hiljem – näiteks juba nimetatud Pangodi järve puhul veel kell 09.10, kuna neli esialgset broneeringut ei jõudnud eduka makseni. See ei tähenda, et süsteemis oleks kellelegi eelis antud, vaid et osa esialgseid broneeringuid ei jõudnud ostuni.
Osadele veekogudele kehtestatud kalastuskaartide piirarvud on vajalikud selleks, et vähipüük ei kahjustaks vähivarusid. Kõigis veekogudes ei ole olukord ühesugune: mõnes kohas saab lube anda rohkem, mõnes vähem ja mõnes on püük üldse keelatud. Keskkonnaamet vaatab püügivõimalused igal aastal üle, arvestades vähivarude seisundit, seireandmeid ning haiguste ja võõrliikide leviku ohtu.
Samuti tasub meeles pidada, et kalastuskaart iseenesest ei taga veel saaki. Püüdjal tuleb hoolitseda, et püügivahendid oleksid nõuetekohaselt tähistatud ning arvestada alammõõdu ehk 11 cm ja koguselise piiranguga, mis on täna kuni 25 mõõdus vähki ühe püügiloa kohta. Pärast püüki on vaja esitada saagiaruanne.
Juhul, kui püütakse mitmel korral ja erinevatel veekogudel, tuleb püügivahendid vähikatku leviku ennetamiseks vahepeal desinfitseerida või korralikult ära kuivatada, näiteks hoida neid päikese käes või saunakuumuses. Nii aitame tagada, et vähipüük oleks võimalik ka edaspidi, mitte ainult sellel ühel augustiõhtul.
Alljärgnevat mõned markantsemad näited vähipüügi kalastuskaartide taotlemise n-ö kiirete näppude voorust.
Pangodi järv
Pangodi järve vähilubade müük algas väga tiheda koormusega. Esimesed ostukorvid tekkisid 1. juulil 2026 kell 09:00:05 (s.t viis sekundit pärast väljastamise algust) ning juba kella 09:00:19-ks oli ostukorvi lisatud 76 luba ehk valdav osa kogu nähtavas andmestikus olevatest kirjetest. See on tegelikult kõige kõnekam näitaja: inimesed ei hakanud rahulikult müügi käigus lube valima, vaid väga suur hulk kasutajaid oli müügi avanemise hetkel juba valmis ning lisas loa ostukorvi esimese 15 sekundi jooksul. Hilisemad ostukorvi lisamised olid pigem üksikud ning paistavad seostuvat sellega, et osa varasemaid broneeringuid ei jõudnud maksmiseni või muutus võimalus mõne aja pärast uuesti kättesaadavaks.
Maksmise järgi vaadates toimus suurem osa müügist samuti väga kiiresti. Esimene tasumine on andmetes kell 09:00:35. Kella 09:01:00-ks oli tasutud vähemalt 7 luba. Kella 09:02:00-ks oli tasutud juba 64 luba 79-st makstud loast ning kella 09:03:00-ks 73 luba. See tähendab, et ligikaudu 81% makstud lubadest tasuti esimese kahe minuti jooksul ja ligikaudu 92% esimese kolme minuti jooksul.
Punabe jõgi
Ka Punabe jõe vähipüügilubade vastu oli väga suur huvi. Andmete järgi pandi enamik lubasid ostukorvi juba esimese minuti jooksul. Esimene ostukorvi lisamine toimus kell 09:00:07 ning kella 09:00:45-ks oli ostukorvi pandud 37 luba 43-st nähtavast kirjest. Taas – ostukorvi lisamine ei tähenda veel lõplikku ostu, sest seejärel tuleb tellimus vormistada ja makse teha. Esimene makse laekus kell 09:00:45 ning suurem osa makstud lubadest tasuti järgmise paari minuti jooksul.
Kokku jõudis 43 ostukorvi lisamisest maksmiseni 40. Kolme kirje puhul makset ei kajastu, mis näitab, et osa ostukorvi pandud lubasid ei pruugi ostuna lõppeda ning võivad hiljem uuesti vabaneda. Seetõttu võib kasutajale jääda mulje, et mõni luba ilmub süsteemi korraks tagasi, kuigi tegelikult on selle põhjuseks pooleli jäänud või maksmata ost.
Hetkel kuum
Põduste jõgi
Ka Põduste jõe puhul oli broneerimise järgi näha väga järsku nõudlust. Esimene ostukorv tekkis kell 09:00:06 ning viimane ostukorv tabeli järgi kell 09:00:23. See tähendab, et kõik nähtavad 20 luba olid ostukorvi lisatud 17 sekundi pikkuse ajavahemiku jooksul. Kui vaadata müügi algushetkest, siis kella 09:00:10-ks oli ostukorvi pandud kolm luba, kella 09:00:15-ks kaheksa luba, kella 09:00:20-ks 15 luba ning kella 09:00:30-ks juba 19 luba.
Maksete ajastus näitab, et ostukorvi lisamine toimus väga kiiresti, kuid maksete lõplik laekumine jaotus laiemale ajale. Esimene makse toimus kell 09:00:25. Kella 09:01:00-ks oli tasutud kolm luba, kella 09:02:00-ks 16 luba ning kella 09:03:00-ks 18 luba. Kella 09:05:00-ks oli tasutud 19 luba.
Süsteem pidas koormusele vastu
Möödunud aasta kasutajate tagasiside põhjal tegi Keskkonnaamet koos arendajatega kalaluba.ee süsteemis mitmeid tehnilisi täiendusi ning jõudluse parandusi, et tagada suure koormuse korral sujuvam ning kiirem töö.
Tänavused müügiandmed näitavad, et süsteem suutis väga lühikese aja jooksul teenindada suure hulga samaaegseid kasutajaid, kus load jõudsid ostukorvidesse ja ostud vormistati edukalt juba esimeste sekundite ning minutite jooksul pärast müügi avanemist. On heameel tõdeda, et süsteem pidas koormusele kenasti vastu, midagi kokku ei jooksnud ja seeläbi paranes ka kliendi kasutuskogemus.
Seotud lood
Enimloetud
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Eesti ja Läti teadlased katsetavad Liivi lahel mehitamata uurimisalust, mis võib muuta kalavarude seire odavamaks, vaiksemaks ja paindlikumaks
Kalakohad
Tillukesed võdikud võimaldavad lisaks röövkaladele püüda ka lepiskalu
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele