Oska eristada võõrvähke ja ole teadlik nendega kaasnevatest ohtudest
Reedel algab vähipüügihooaeg. Kas sina tead, mille poolest võõrvähid meie jõevähile ohtlikud on, oskad võõrvähke meie jõevähist eristada ja mõistad võõrvähi tabamisel õigesti käituda?
Võõrvähid levitavad meie jõevähile surmavat vähikatku
Seotud lood
Eesti Maaülikooli vähiuurija, Võrumaalt pärit Margo Hurt (50) on kala püüdnud lapsest saadik. Ta ütleb enda kohta, et on täiesti tavaline kalamees, mitte mingi professionaal, kel on iga kala jaoks oma lant ja ritv.
Kuidas läheb kodumaistel vähkidel ning kuidas nad sisserändajatega hakkama saavad?
Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.
Enimloetud
3
Suured siiad, säinad ja latikad panevad sportlased proovile
Nipid ja nõksud
Lisatud fotod, püügisituatsioonide kirjeldused ja taktikasoovitused
Viimased lood
Suured siiad, säinad ja latikad panevad sportlased proovile
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Kalakohad
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Mida on tarvis teada, et jääalune unnapüük poleks igav passimine
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele