August on vähikuu: võtame püügi pulkadeks lahti, I osa
Seotud lood
Siin alanud vähipüügiloo teises osas võtame ette püügi praktilised momendid – kuidas ära tunda head vähikohta, millised ettevalmistavad tegevused tulevad püügi ajal kasuks, kuhu ja kuidas püünised panna ja kuidas vähke nii keeta, et tulemus võimalikult hõrk jääks.
Eesti Maaülikooli vähiuurija, Võrumaalt pärit Margo Hurt (50) on kala püüdnud lapsest saadik. Ta ütleb enda kohta, et on täiesti tavaline kalamees, mitte mingi professionaal, kel on iga kala jaoks oma lant ja ritv.
Kuidas läheb kodumaistel vähkidel ning kuidas nad sisserändajatega hakkama saavad?
“Tänapäeval on kalapüügist teatud mõttes spordiala saanud. Aga tookord me ei teadnud ega tulnud selle pealegi, et kalapüük võiks sport olla,” meenutas kunstnik Ants Viidalepp. Tema mälestused Kuma raadiole pani aastate eest kirja Tiiu Saarist.
Autojuhi jaoks peab hea linnamaastur suutma enamat kui lihtsalt äge välja näha. See peab olema piisavalt kompaktne, et linnatänavatel manööverdada, hea stabiilsusega lumistel ja libedatel teedel, ruumikas pere igapäevaeluks ning piisavalt kaasaegne, et muuta iga sõit mugavamaks.
Enimloetud
1
Ülipõhjalik lugu Pärnu lahe probleemidest ja nende lahendamise võimalustest
2
Valgustame tagamaid: kuidas läks nii, et harrastajad said püügikeelu, aga kutselised mitte?
3
Saagis domineerivad Volga kohad ja tõugjad
Nipid ja nõksud
Lisatud fotod, püügisituatsioonide kirjeldused ja taktikasoovitused
Viimased lood
Saagis domineerivad Volga kohad ja tõugjad
Valgustame tagamaid: kuidas läks nii, et harrastajad said püügikeelu, aga kutselised mitte?
Kalakohad
Praktiku nõuandeid, kuidas sügisesel Peipsil ahvenat otsida ja püüda
Võistluspüügi põhimõtete kasutamine harrastuspüügil suurendab saaki
Praktilisi nõuandeid ja nippe tujutsevate haugide võtma saamseks
Seadus
Valgustame tagamaid: kuidas läks nii, et harrastajad said püügikeelu, aga kutselised mitte?
2026. aastal väljastatakse lõhe- ja meriforelli püügiks kalastuskaarte vaid veekogupõhiselt
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele