August on vähikuu: võtame püügi pulkadeks lahti, II osa
Siin alanud vähipüügiloo teises osas võtame ette püügi praktilised momendid – kuidas ära tunda head vähikohta, millised ettevalmistavad tegevused tulevad püügi ajal kasuks, kuhu ja kuidas püünised panna ja kuidas vähke nii keeta, et tulemus võimalikult hõrk jääks.
Kuhu ja kuidas püünised panna
Seotud lood
Eesti Maaülikooli vähiuurija, Võrumaalt pärit Margo Hurt (50) on kala püüdnud lapsest saadik. Ta ütleb enda kohta, et on täiesti tavaline kalamees, mitte mingi professionaal, kel on iga kala jaoks oma lant ja ritv.
Kuidas läheb kodumaistel vähkidel ning kuidas nad sisserändajatega hakkama saavad?
“Tänapäeval on kalapüügist teatud mõttes spordiala saanud. Aga tookord me ei teadnud ega tulnud selle pealegi, et kalapüük võiks sport olla,” meenutas kunstnik Ants Viidalepp. Tema mälestused Kuma raadiole pani aastate eest kirja Tiiu Saarist.
Kas kalapüük võib olla midagi palju enamat kui lihtne kalalkäik? Uus luksus on see, kui keegi teine teeb keerulise osa sinu eest ära.
Enimloetud
2
Viimased lood
Kalakohad
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele