Tänasest algas angerja püügikeeld harrastajatele, kutselised tohivad edasi püüda

„Mõnes mõttes said harrastajad petta,“ jääb intervjuust kõlama otsekohene hinnang angerjapüügikeelu kujunemisele. Ehkki algne plaan nägi ette, et rändavat angerjat aitavad kaitsta nii harrastuskalastajad kui kutselised kalurid, said lõpuks sisevetes keeluaja ikkagi vaid harrastajad. Miks kompromiss lagunes ja kas kutseliste jonnimine võib neile veel kalliks maksma minna? Kalastaja küsimustele vastas Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna kalavarude valdkonna juht Herki Tuus.

Ralf MaeKalastaja toimetaja

Loe AI kokkuvõtet

Regionaal- ja põllumajandusministeerium kehtestas 15. oktoobrist harrastajatele angerjapüügi keelu, kuid sisevetes jäid kutselised kalurid piiranguta, sest nendega kavandatud kompromiss kukkus läbi. Ministeeriumi ametniku Herki Tuusi sõnul nõustusid harrastajad rändeangerja kaitseks panustama, kutselised aga mitte. Tema hinnangul võib see suurendada riski, et angerjas võetakse looduskaitse alla ja püük piiratakse veel karmimalt. Keeld on plaanis samal kujul ka järgmisel aastal.

Tänasest algas angerja püügikeeld harrastajatele, kutselised tohivad edasi püüda

Foto: Shutterstock

Alates 15. oktoobrist kuni 31. detsembrini kehtib Peipsil, Lämmi- ja Pihkva järvel ning siseveekogudel angerja püügikeeld harrastuslike vahenditega. Piirangu aluseks on Regionaal- ja põllumajandusministri määrus „Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2026. aastal“. Tegemist on esmakordselt kehtestatud piiranguga.

Tänasest (15. oktoobrist – toim) algab harrastajate angerjapüügikeeld, mis on esmakordne. Kust see keeld tuli ja milline on selle taust?

See on pikem lugu; kokkuvõtlikult sai kõik alguse aruteludest, et angerjas on ohustatud liik ja võib-olla peaks ta üldse kaitse alla võtma. Me nägime, et angerja kaitse alla võtmine on reaalne risk. Me ei taha, et angerjapüük Eestis päevapealt lõpeks, sest kaitse alla võtmise korral on kõik tehingud kaitsealuse liigiga automaatselt keelatud. Kui lugeda ICES-i aruannet, tuleks selle järgi angerja kõigis elustaadiumides lõpetada igasugune inimmõju, sealhulgas püük. Ka Eestis on erinevaid seisukohti ja osa organisatsioone toetab väga tugevalt angerja looduskaitse alla võtmist.

Me nägime, et kui angerjas võetakse looduskaitse alla, ei saa meie enam midagi teha ja kogu püük võib lõppeda. Seetõttu hakkasime kaluritega nõu pidama, et astuda angerjapüügi reguleerimisel samme, mille tulemuseks oleks kompromisslahendus. Kui need sammud on tehtud, saame sirge seljaga öelda, et me ei toeta angerja looduskaitse alla võtmist, sest meie arvates on tehtud piisavalt. Kutselistelt kaluritelt ootasime panust just sügisel, kui rändangerjas liigub Võrtsjärvest ja teistest järvedest välja. Tegime ettepaneku kehtestada püügikeeld mingist kuupäevast alates. See keeld oleks vähendanud Võrtsjärve angerjasaaki umbes 10% võrra, just hooaja lõpu arvelt. Käisime sel teemal Võrtsjärve ja väikejärvede ääres kutseliste kaluritega kohtumas.

Kuna meie nägemuses pidanuks rändeangerja kaitsmisse lisaks kutselistele panustama ka harrastuspüüdjad, pidasime püügikeelu osas nõu ka harrastajaid esindava Eesti Kalastusklubide Liidu inimestega. Nendega saavutasimegi kokkuleppe – angerjas vajab tõepoolest kaitset ja kui teda kaitsta, siis just rände ajal. Harrastajad olid meie argumentidega nõus. Kutselised kalurid aga ettepanekuga ei nõustunud ja kohtusid ka ministriga. Nad esitasid oma nägemuse loost ning selgitasid, miks see püügikeeld neile kuidagi ei sobi.

Need keelud oli plaanis kehtestada eri õigusaktidega, s.t üks harrastuspüüki, teine kutselist püüki reguleeriva määrusega. Harrastuskalapüügi võimalusi puudutava määrusega jõudsime nii kaugele, et kirjutasime keelu sellesse sisse. Kutselistega oli arutelu sel ajal veel pooleli ja lõpuks ei jõudnudki me nendega kuhugi. Nüüd olemegi olukorras, kus harrastajatele keeld kehtib, aga kutselistele mitte.

Alles mõni nädal tagasi oli Riigikogu keskkonnakomisjonis angerja looduskaitse alla võtmise ettepanek taas laual. Kohal olid eri osapoolte ja huvigruppide esindajad ning arutelu sel teemal jätkub. Minu arvates pole kaluritel kõige targem sellega riskida. Nemad olid seisukohal, et enne mingit keeldu ei tule, kui angerjat hakatakse päriselt kaitse alla võtma. Mina näen seda aga nii, et meie Regionaal- ja põllumajandusministeeriumis ei juhi kaitse alla võtmise protsessi. Kui me juba sellesse faasi jõuame, siis ütleks, et jumal aidaku meid kõiki. Kalurid võidelgu siis üksi kellega vaja, meie neid enam aidata ei saa.

Kas saan õigesti aru, et praegu kehtib harrastajatele angerjapüügikeeld nii meres kui ka sisevetes, samal ajal kui kutselised tohivad edasi püüda?

Merel kehtiv angerja harrastusliku püügi keeld tuleneb Euroopa Liidu õigusaktidest. Merel kehtib ka kutselistele seitsmekuuline püügikeeld ja seegi tuleneb Euroopa Liidu õigusaktidest. Lihtsalt kutseline angerjapüük pole seal keelatud aasta läbi.

Kas aasta lõpuni kehtestatud keeld jääb edaspidigi kehtima või on see ühekordne ja järgmisel aastal võib midagi muutuda?

Eile allkirjastas minister järgmise aasta püügivõimaluste määruse ning see läks EIS-i kooskõlastamisele. Määrusesse läks piirang samal kujul nagu tänavu, s.t 15. oktoobrist 31. detsembrini. Muul ajal jääb püük ikkagi lubatuks.

Panime praegu sama keelu sisse ka järgmiseks aastaks, aga kui harrastajad tunnevad end väga ebaõiglaselt kohelduna, siis nüüd on õige hetk sõna võtta. Mõnes mõttes said harrastajad petta, sest tegelik plaan oli ju, et kõik panustavad, aga plaani teine osa ei teostunud. Et inimesed saaksid sõna sekka öelda, plaanime neljapäeval, 22. oktoobril korraldada avaliku veebikoosoleku, kus tutvustame 2027. aasta harrastuspüügi kitsendusi ja võimalusi. Praegu on aeg osaleda, küsimusi esitada ja ettepanekuid teha, sest määrus on ettepanekuteks veel n-ö lahti. Kutsutud on nii harrastajaid esindav klubide liit kui ka kõik teised, kes soovivad sel teemal kaasa rääkida ja probleeme tõstatada.

Hetkel kuum

13.10.26, 18:53

Tänavune spinningupüügi MM Ungaris Tisza jõel tõotab tulla väga kalarohke

05.10.26, 14:30

Soome uuring: ligi 90% Soome lahe siiasaagist koosneb asustatud kaladest

07.10.26, 14:30

Mida teha, kui haug jälitab lanti, aga ei haara?

Praktilisi nõuandeid ja nippe tujutsevate haugide võtma saamseks

03.09.26, 07:30

Laevas või paadis kehtib reegel: kaptenit tuntakse hädas

Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?

Huvilised saavad 22. oktoobril kell 14.00 koosolekuga liituda siin.

Koosoleku ID on 311 779 741 917 895 7 ning pääsukood zd2hu2U2.

Harrastuskalastajate jaoks meenutab toimuv seda lastejuttu, kus alguses süüakse ühiselt väikese Peetri toidukott tühjaks ja siis läheb igaüks enda varude kallale.

Ühest küljest on selline tulemus tingitud sellest, et harrastajate esindusorgan pole järelikult nii võimekas. Ju ei tunnetata poliitilisel tasandil, et harrastajad suudavad väga raevukalt millegi vastu olla. Teisalt ei soovinudki harrastajate esindus antud juhul ju vastu olla. See oli tegelikult mõistlik suhtumine olukorras, kus kaalul on, kas liik võetakse looduskaitse alla ja tema püük keelatakse täielikult või kehtestatakse mõistlikud piirangud, mida järgides saab siiski edasi tegutseda. Harrastajad kaalusid seda nii ja leidsid, et see on mõistlik lahendus. Kutselised nii ei arvanud – nemad keeldusid, trampisid jalgu edasi ja võitsidki. Aga kas see on Pyrrhose võit või mitte, seda me veel ei tea.

Kas kutselistele ei saa seda keeldu jõuga kehtestada? Panna nad lihtsalt fakti ette, et nüüd see püük lõpeb?

Eks ikka saab, aga see eeldab poliitilist tahet. Kutseliste organisatsioon on tugev. Neil on seitse kalanduspiirkonda, igas kaks inimest iga päev tööl ja nende ülesanne on teha kalurite kasuks lobitööd.

Võrtsjärve puhul saan ma sellest jonnimisest mõnes mõttes isegi aru: sinna on angerjas asustatudki selleks, et ta välja püüda. Merre jõuab sealt üksnes väike protsent, kui sedagi.

Vastavaid uuringuid on tehtud, ehkki osa neist on üksnes teoreetilised arvutused. Eksperimentaalselt pole seda veel näidatud, et angerjad lähevad Võrtsjärvest mööda Emajõge Peipsisse, sealt Narva jõkke, pääsevad eluga läbi elektrijaama turbiinide ja jõuavad lõpuks tõepoolest Soome lahte. Praegu me eeldame siiski, et need arvutused on õiged. Küsimus on selles, et kui teatud hulk angerjaid Võrtsjärvest välja ei pääse, ei tohiks me sinna angerjat üldse asustada ega teda sealt püüda. Päris nii see ei ole, et lihtsalt väidame midagi suvaliselt ja laseme edasi. Selline käitumine oleks väga riskantne. Seniste uuringute põhjal on meie seisukoht, et see merre jõudmine peab paika.

Harrastajat huvitab, mis saab edasi, sest, olgem ausad, ta tunneb end väga ebaõiglaselt kohelduna ega mõista seda piirangut. Harrastajate püük, mille mõju angerjavarule oli sügisel piltlikult öeldes mõnikümmend isendit, keelati ära. Need aga, kes püüavad samal ajal sadu ja tuhandeid, lasevad rõõmsalt edasi ja kõik on justkui korrektne.

Ilmselgelt tunnevad harrastajad end nii õigustatult. Siin ma ütlengi, et praegu on aeg arutada, kuidas edasi minna. Juba kehtestatud keeldu paraku enam maha võtta ei saa, see on määruses sees ja selle muutmine võtaks arutult aega. Aga see, mis edasi saab, on praegu aruteludeks laual.

Harrastajatel oleks seda palju lihtsam taluda, kui ka kutselised panustaksid. Praegu läks täpselt nii, et üks pool panustas, teine hüppas alt ära.

Ja paraku hüppas alt ära see suurem pool.

Minu arvates pole sellisel harrastajate piiramisel loodusele ega angerjavarule mingit reaalset mõju. Need mõnikümmend veemadu, mis keelu tõttu angerjafännidel nüüd Emajõest püüdmata jääb, ei muuda suurel pildil mitte kui midagi.

Kui sa selle arvu nüüd nii väikeseks pisendad, siis mina ütlen, et sel juhul ei maksa ka hädaldada, kui keeld puudutab nii väikest kalakogust. Järelikult ei saadagi sel ajal eriti angerjat ja siis pole ju ka keelu mõju suur, eks. Aga sellega olen ma nõus, et harrastajate keeld läks määrusesse osana tervikust. Me ei leidnud, et harrastajad, kes püüavad küll kordades vähem kui kutselised, ei peaks oma panust andma.

See on loogiline, ma ei vaidle vastu. Aga siis peavadki panustama kõik.

Harrastajad peavad end organisatsioonide kaudu julgemini ja valjemalt väljendama, et nende hääl oleks paremini kuulda. Seekord polnud see hääl järelikult piisavalt vali. Harrastajad olid lihtsalt konstruktiivsed ja jäid seetõttu natuke hammasrataste vahele.

Kas järgmisel aastal jääb angerjapüük meres harrastajatele endiselt keelatuks?

Jah. Seda ei saa muuta.

Ridaõnge luba harrastajatele merre enam ei müüda ja sadamakastides tonkaga angerjapüügiga on samuti lõpp?

Paraku küll. See keeld tuleneb Euroopa Liidu määrusest ja mina praegu ei näe, et keegi seda muutma hakkaks. Pigem muutub see veel karmimaks ja ka kutselist püüki tõmmatakse koomale.

Ma pean ütlema, et maailm on ikka veidraks läinud. Kui Prantsusmaa rannikul püütakse klaasangerjaid sadade tonnide kaupa, siis on see okei. Kui Hiinas keedetakse neist rikastele suppi, siis öeldakse, et ärge ikka nii tehke, ei tohi. Ja siis on siin tillukeses Eestis väike huvigrupp, kes tahaks harrastuslike vahenditega kah natuke angerjat püüda, aga tema jaoks on asjad paraku nii, nagu nad on.

Jah, aga eks see on poliitika.

Mida peaks tegema harrastaja, kellele niisugune asjade käik ei meeldi? Alati võib meile kirjutada ja osaleda ka kohtumisel, mille me 22. oktoobril veebis korraldame. Aga üldiselt ei taha me üksikute kalastajate ja nende murdega tegeleda. Eestis on 150 000 harrastajat ja kui mõelda, kui palju on nende seas erinevaid arvamusi, on selge, et pole meil ressurssi tegeleda isegi murdosaga neist. Meie soovime ikkagi seda, et harrastajad koonduksid klubidesse ning näeme partneritena eeskätt harrastajaid koondavaid organisatsioone.