Tänavune spinningupüügi MM Ungaris Tisza jõel tõotab tulla väga kalarohke
“Kala on siin väga palju ja kalad on suured,” on Eesti spinningukoondise kapteni Raigo Padari esimene lause, mida ta Kalastajale ütleb, kui tänavuse spinningupüügi MMi võistluspaigast räägib.
Eesti koondise mänedžer Ivo Sööt (vasakul), teine kapten Urmas Rahnel, püüdjad Alexander Andrusenko ja Martin Aule, kapten Raigo Padar ning püüdjad Siim Enders, Robert Samarüütel, Vahur Hänilane ja Juhko Voomets spinningupüügi MMi avatseremoonial hümni laulmas.
Foto: Juhko Voomets
Eesti Kalastusklubide Liit
2026. aasta spinningupüügi MM peetakse Ungaris Tisza jõel ja veehoidlal. Võistluspaik on peaaegu 40 kilomeetrit pikk ning tänavuse MMi püügikalad on ahven (alammõõt 20 cm), koha (alammõõt 40 cm), haug (alammõõt 50 cm), tõugjas (alammõõt 40 cm) ning Volga koha (alammõõt 26 cm). Just need kaks viimast, eestlastele küllaltki tundmatut kala saavad aga suure tõenäosusega olema 15.-17. oktoobrini peetavate, järjekorras 17. spinningupüügi maailmameistrivõistluste peategelased.
Mullu kodusel Võrtsjärvel Eesti koondise hõbemedalini tüürinud Raigo Padar on teisipäeva õhtul, päev enne suurvõistluse algust, heatujuline. “Ungaris on sajandi suurim põud. Järved on kokku kuivanud ja jõgede veetase väga madal. Kalad on järvedest jõgedesse kogunenud ja nende tihedus on kohati üle mõistuse suur. Laivimehed lähevad lihtsalt hulluks, kui ekraani vaatavad, kalad on nii vägevad.”
Eesti spinningukoondise kapten Raigo Padar kiidab tänavust tiimi: “See on aegade parim. Mehed on professionaalsed, oskavad püüda, saavad üksteisega inimlikul tasemel hästi läbi.”
Foto: Rain Väät
Et ahvenad on Tisza vetes väikesed ning kohakala, teadagi, tujukas, siis panustab maailma spinningupüügi tipp eelseisval MMil suure tõenäosusega tõugja ja Volga koha, vähemal määral ilmselt ka haugi püüdmisele.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tõugjas ja Volga koha on tõenäoliselt tänavuse MMi peamised püügikalad
Eesti MM-koondise liige Juhko Voomets tõugjaga.
Foto: Robert Samarüütel
Eesti MM-koondise liige Robert Samarüütel tõugjaga.
Foto: Juhko Voomets
Volga koha, üks Tisza jõe tavalisi püügikalu.
Foto: Juhko Voomets
“Tõugja ja Volga koha (meie koondislased on hakanud seda Tiszas laialt levinud, Musta mere jõgedest pärit võõrliiki kutsuma hellitlevalt ”pertšik“ - toim) kontsentratsioon on mõnes kohas väga suur,” ütles koondise kapten Raigo Padar Kalastajale. “Haugi ei ole nii palju, aga haugid on kõik suured, nende eest saab palju punkte. Kohad on ka korralikus mõõdus, aga need on tujukad. Ahvenad on üldiselt väikesed, hästi ei usu et keegi nende püüdmisele panustab.”
Kokku on Padari hinnangul MM-i võistlusalal umbes 25 head püügikohta. Paate, mis neile kohtadele pretendeerivad, on aga ligikaudu 30. See tähendab, et lisaks kalapüügivõistlusele näeb tänavusel MMil suure tõenäosusega ka tehnikaspordi elemente.
Tisza veehoidla koha ja sägad
Eesti koondisel on treeninguil õnnestunud tabada ka üksikuid kohasid.
Foto: Juhko Voomets
Säga ei lähe MM-il võistluskalana arvesse.
Foto: Robert Samarüütel
Foto: Juhko Voomets
Treeningutel on püüki kippunud segama sägad, kes võistlustel arvesse ei lähe, kuid landi otsa sattudes palju väärtuslikku püügiaega raiskavad. Ka on me koondislastel tulnud tegemist teha 15-20 kilo kaaluvate pakslaupadega, kes veedavad aega tõugjaparvedes ning haakuvad landi otsa väljastpoolt. “Need pakslaubad lihtsalt sõidavad, kui otsa jäävad, no mitte kuidagi ole võimalik neid kätte saada,” räägib koondise kapten väljakutsetest.
Praeguseks on koondisel võistluspaik korralikult kaardistatud, püügikohtade info koos kalade mõõtudega salvestatud ning kodust kaasa võetud bussitäiest lantidest peotäis kõige paremini toimivaid välja selgitatud, jäänud on veel paika panna võistluste lõplik tegevusplaan.
Eesti võitis mullu Võrtsjärvel peetud spinningupüügi MM-il meeskondliku hõbemedali, 2018. aastal (Inglismaa, Rutland Water) ja 2022. aastal (Tšehhi, Slapy veehoidla) on meie püüdjad tulnud meeskondlikeks maailmameistriteks.