Kalaradar, 25. nädal: maailmameistri unistus täitus, Emajões on palju koha, kopsakas trollingulõhe, absurdne haugitabamus

16. juuni varahommikul kella 3–4 paiku, Koosa jõe suudmest allapoole jääva keeluala avamise päeval, olid Emajõe alamjooksu paadi veeskamise kohtades järjekorrad. Need, kes aluse hiljem kui kell neli vette said, enam head püügikohta ei leidnud. Koosa jõe suudmest allavoolu asuvate kuulsate järskude kaldarantide peal oli paat paadis kinni. Iga viiekümne meetri järel oli ankrus alus, milles kohakütid kibedalt ritvadele valu andsid.

Tulemused olid üldjuhul head ja igav ei hakanud. Kala mõõt tundus olevat parem kui paaril viimasel aastal, mil püüki tuli arvukalt väga väikest kala. Alamõõdulist kala oli rohkem kui mõõdulist, kuid märkimisväärne osa alamõõdulistest jäi õige napilt, sentimeetri-paariga, mõõdule alla. Tabati ka ilusaid, üle 70 cm pikkuseid isendeid, sealhulgas kalateadlaste poolt märgistatud kohasid.

Parematel kohtadel asunud püüdjate paatidest käis läbi paarkümmend või rohkemgi mõõdukala ja kaks-kolm korda rohkem alamõõdulisi. Need, kes kuumadele püügiplatsidele saabumisega hiljaks jäid ning olid sunnitud äärealadel püüdma, piirdusid laias laastus paarikümne kohaga paadi kohta.

Tallinlane Keio Kase käis Koosa jõest allavoolu jäävas n-ö tsoonis püüdmas kohe avapäeval, 16. juunil. „Läksin kohale juba eelmisel õhtul ja telkisin jõe ääres. Poole neljast hommikul võtsin sõbra Kantsi kõrtsi juurest peale ja sõitsime paksus udus kohe allavoolu. Kohale jõudes oli selles kurvis, kuhu plaanisime püüdma jääda, parim positsioon juba võetud, aga jäime ankrusse sellest paadist 50 meetrit allavoolu. Sisuliselt püüdsime seitsmemeetrise augu kaldaranti, kus oli neli meetrit vett ja ebatasane põhi, nn mättad. 15-grammise peaga klaaris ära,“ rääkis ta.

„Põhiline võtt oli hommikul kella kuuest kaheksani, selle aja jooksul saime kahepeale 17 mõõdukoha, millest kaasa võtsime limiidi jagu. Kaks koha olid üle kolme kilo ja suurim kaalus 3,67 kg, aga valdav mõõt oli 50 cm ümber, see on natuke üle kilo. Vahepealset mõõtu nagu polnudki. Kõige paremini näris erksates Ukraina lipu värvides jigi, aga kala saime ka teiste värvidega. Näiteks see 3,67-kilone tuli üldse lumivalge ja hästi koleda jigiga. Toiminud värvingutest võiks nimetada veel rohelist, Firetigerit ja Watermelonit.

Kindlasti keegi sai kuskilt veel hästi, aga üldiselt võib rahule jääda – 17 mõõdukala oli meie tutvusringkonna parim tulemus. Üks paatkond sai kümme, teine üheksa, kolmas kolm mõõdukoha. Samas oli ka väga häid püüdjaid, kes said üldse ainult ühe või kaks koha või jäid hoopis nulli peale. Mõned head kohad olid seekord täiesti tühjad.

Sten Urbanik Kalastussport.ee-st käis koos kaaslasega koha üritamas teisipäeval enne tööd. „Teised paadid ründasid kõik Koosa jõest allavoolu, aga meie läksime hoopis Luunjast ülesvoolu. Hommiku tippsündmus oli see, kui kaaslane sai kolmekilose koha. Võtte ja togimisi oli veel mitmeid ja mõned kalad pudisesid paadini kerimise ajal otsast ära kah, aga üldiselt nii hea polnud nagu siis, kui 11. juunil ülemine ots püügiks avanes.“

Kas suurest püügikoormusest või siis jahenenud ilmast ja tugevaist vihmadest tingitult paistis koha aktiivsus käesoleva nädala edenedes langevat. „Tavaline Emajõgi, mõned kalad püüdja kohta,” on sagedasim vastu, mida küsitavad Kalastajale ühmavad, kui tulemuste kohta uurime. Nädalavahetuse ja saabuvate pühade esialgset ilmaprognoosi uurides võib siiski ettevaatlikult oletada, et Emajõe kohapüük võiks lähiajal olla pigem edukas kui vilets.

Kalastaja allikate sõnul on esimestel keeluaja järgsetel päevadel saadud Võrtsjärvest väga ilusaid kalu ning keskmine mõõt on Emajõe liigikaaslastega võrreldes olnud oluliselt parem. Võrtsjärvel püük eeldab aga sobivat ilma, sest juba vähegi tugevama tuulega tõmbab seal üles vastiku laine, mis muudab live-sonari kasutamise väga keeruliseks. Aga praegu võtab koha hästi ja kala saavad ka need, kes püüavad ilma laivita.

Kuidas teistel paatidel läks? „Ega me kõiki ja kogu aeg jälginud, aga ütleks, et kehvemini kui meil. Põhiline asi, mis välisel vaatlusel valesti tehti, oli minu arvates see, et püüti liiga kergete tinade ja ülemäära aeglase mänguga. Vahel tahab koha landi kiiremat kukkumist ja tundus, et see päev oli just niisugune!“

Peipsi järvel on viimase nädala ahvenasaagid kiratsenud – kala justkui on, aga võtta ei taha. Kõik allikad, kellega Kalastaja vestles, rääkisid üldjoontes sama juttu: midagi saab, aga võtt on tujutsev ning tavalised püügipunktid ei kipu töötama.

Tartlased Valmar Evert ja Tõnu Lehtsaar käisid nädalavahetusel Narva jõe lähtes ning läksid peale Vasknarva sadamast. „Õhtul poole kuuest tegime esimese heite ja püüdsime kuni päikeseloojanguni. Traditsioonilistest kohtadest taimede vahelt ahvenat ei õnnestunud leida ja kajalood kah pigem kala ei näidanud. Ahven paistis olevat laiali ning tilkus ühekaupa siit-sealt. Üheski ankrupaigas kala n-ö käima ei läinud ning mitut ahvenat järjestikuste visetega tabada ei õnnestunud. Ja kui varasematel aastatel on kala õhtul muulide vahel ikka aktiveerunud, siis sel korral niisugust asja ei olnud. Püüdjaid oli vähe, kõik sõitsid ringi ja otsisid kala.

Kokkuvõttes oli minul 1,2 kg puhast fileed, mis teeb siis veidi alla 4 kg kala. Neli suurimat ahvenat olid vahemikus 400–490 g. Võinuks muidugi parem olla, aga küll need paremad püügid kah veel tulevad.

„Pärast kella kümmet õhtul hakkas võtma koha ning väiksemate sekka eksis ära ka kaks mõõdulist, vastavalt 47 ja 49 cm. Kui oleks püüdnud suurema landiga, saanuks ilmselt mõõdulisi rohkem, aga meie eesmärgiks oli ahven ja need kohad, mis saime, tulid n-ö kaaspüügina. Püüdsime naturaalsete toonidega, erksaid väga ei proovinud.

Kokku saime 4–5 kg ahvenat ja kaks mõõdukoha. Ahvenat oli igas mõõdus, suurimad olid 400-grammised. Mõned püüdjad olid peale meie veel, aga palju paate silma ei jäänud. Osad trollisid, osad loopisid; midagi paistis tilkuvat kõigil, aga suurt rebimist ei olnud kuskil. Veetemperatuur oli 17 kraadi – natuke peaks veel soojemaks minema, siis hakkab ahven paremini võtma.“

Kui hakkasin kala saama, kippusid osad paadid väga külje alla ja rikkusid võtu ära – kohe, kui keegi mootoriga ligi tuli, pani ahven tükiks ajaks suu kinni. Pärast kella kahte lõpetas kala lõplikult söömise ja kella kolmest olin mina juba kaldal tagasi. Kokku olin seekord järvel vast kolm tundi.“

Vahvalt emotsionaalse loo oma unistuse, 10+ kg kaaluva haugi tabamisest, andis Kalastajale edasi spinningupüügi meeskondlik 2022. aasta maailmameister ja mullune meeskondlik hõbedamees ning 2022. aastal individuaalse MM-pronksi võitnud Alexander Andrusenko.

Koos paarilisega Lämmijärvel laivitanud Andrusenko otsis 16. juunil koha, kui järsku nähti suure kala näitu. Kaaslase heitele reageeris haug, mis osutus kaalumisel-mõõtmisel 8,5 kg raskuseks ja 106 cm pikaks uueks isiklikuks rekordiks. Kala vette lasknud, jätkasid mehed püüki.

Mõõtmine näitas kala pikkuseks 116 cm ja kaaluks 10,6 kg. Andrusenko rääkis, et lisaks haugile võttis Lämmijärvel hea isuga ka kohakala, meeste tolle püügipäeva suurimaks jäi täpselt 5 kg kaalunud ja 78 cm pikk isend.

Andrusenko ja ta püügikaaslane kasutasid Lämmijärvel 10-grammiseid raskuspäid ning 14 cm pikkuseid võdikuid. Live-anduri ekraanidel nägid püüdjad nii kohasid kui ka hauge, valdavalt olid kalad pooles vees, mõni üksik haug ka põhjas. „Kala liigub üksjagu ringi ja peab vilumust olema, et neid kätte saada. Aga kui õnnestub täpselt tabada, siis võtab üsna aplalt,“ lisas maailmameister.

Lõhetrollija Olev Pärna tabas Põhja-Eesti rannikul 16. juunil ilusa lõhekala, mil pikkust 94 cm ja kaalu 9,35 kilo. Tänavusel kevadhooajal kuus mõõdus ja kaks alamõõdulist lõhet saanud Pärna oli tulemusega rahul ja arvab, et teeb paar trollimisretke veel ning lülitub seejärel kohapüügile ümber. „Sel hooajal olen trollinud umbes 160–170 tundi ja saanud kaheksa kala. Tulemus ei ole ekstraklassist, aga ei saa ka väga nuriseda,“ rääkis Pärna. Trollimisel kasutab ta viidikaga söödastatud rakiseid, korraga on tema paadi järel tööd tegemas 12–14 trollinguritva.

Facebooki grupis Meriforelli Entusiastid jagas äsjast meriforellitabamust merikakütt ja kalagiidindusega tegelev Madis Teesalu. 15. juunil postitatud foto kohta märgib mees, et kala tabati äikesevihmade vahelisel ajal.

Enamikel vooluveekogudel on ühepäevikuaeg praeguseks läbi, vaid viimastel külmaveelistel jõgedel on võimalik veel ühepäevikute lennust osa saada. Paradoksaalselt on ühepäevikute väljalennu viimases otsas tõenäosus ilusaid kalu saada oluliselt suurem kui tippajal, mil täpilised on end viimase võimaluseni kooruvatest putukatest täis puginud ning pakutava suhtes väga valivaks muutunud. Küll aga on ühepäevikute koorumine ja sellega seotult ka forellide toitumine kahanenud praeguseks maksimaalselt paarile tunnile päeval ja õhtul ning kes siis õigeid otsuseid ei tee, jääb kalata.

Madalavõitu veele ja vohavatele veetaimedele vaatamata on ilusaid ja väga ilusaid kalu tabanud ka spinningumehed, kes sageli püüavad öösiti. Kasutatakse nii liitse, spinninguputukaid kui ka voblereid.

Hiiumaa viimase nädala kalaelu on kulgenud tavapärases rütmis. Põhilisteks püügikaladeks on kohalik haug ja säinas ning nädala algul saadi veel viimaseid tuulehauge. Ahvenat endiselt ei ole.

Hanno Kask ütles neljapäeva õhtul, et Hiiumaa ümbruse haug on hakanud jälle võtma ning viimasel nädalal on saagid olnud korralikud. „Üleeile just üks tuttav käis, sai kiiresti limiidi täis. See aeg, kui haugi hambad olid suus lahti ja kus ta lanti pelgas, on praeguseks möödas – haug võtab ja neelab jälle ahnelt. Kui Väinamere pool on sel aastal palju väikest haugi, siis Hiiumaal on praegu haugide mõõt erakordselt hea, enamik püüki tulevaid kalu kaalub üle 2 kg. Ilusas mõõdus kalad, lust püüda!“ kinnitas ta.

„Säinast tuleb samuti väga hästi, nagu siin viimastel nädalatel juba tavaks on saanud. Seda kala on nii palju, et nad võtavad üsna igasuguseid lante ja neid saab ka suurte haugilantidega. Nädala alguses tabati veel viimaseid tuulehauge, aga selleks nädalavahetuseks on tuulekaga nüüd lõpuks ikkagi ühel pool. Ahvenat aga ei ole ikka veel. Ka Saaremaa sadamates, muide, ei ole. Varasematel aastatel on juuni teine pool ahvena osas oluliselt rõõmsam olnud.“

Omalaadse elamuse sai 14. juuni varahommikul Saaremaal Harilaiu poolsaare tipus olevas Laialepa järves kahlamispükstega ahvenat püüdnud Rain Väät. „Olime sõbraga Laialepal, kust oleme varasemail aastail kenasid ahvenaid saanud. Heaks ahvenajahiks on aeg veel selgelt liiga varajane, aga ega me ilma ei jäänud. Võtsime kahe peale ära tosinkond ahvenat, suurim kaalus 640 grammi, pisemad olid nii paarisaja grammi kandis. Rohkem polegi vaja. Väikest ahvenat oli väga palju, ka kiusasid meid säinad ja haugid.

Püüdsime ülikerge varustusega. Mina kasutasin 0,5–5 g testiga ritva, 0,2 mm lipsu ning PE 0,25 nööri, mille tõmbetugevus on umbes poolteist kilo ning mis on nii peenike, et seda pole õieti nähagi. Otsas oli 1,75-grammine mikro-chatterbait. Sellise „sobiva suurusega“ peibutise otsa tuli 85 cm pikkune ja 6,46 kg kaalunud haug. Oli ime, et varustus vastu pidas, kala väsitamine võttis tubli pool tundi aega. Jalutasime seal kalaga kahekesi kaldaga paralleelselt ja edasi-tagasi, sest muidu oleks haug rulli nöörist tühjaks tõmmanud,“ meenutas Väät. Kala vabastati.

Merepüük, nagu nähtub arvukaist sotsiaalmeediasse tehtud postitustest, kulgeb Saaremaal tuttavaks saanud mustri järgi: kala on palju, haugi üha rohkem ning vetehunte püüdes trehvavad kalamehed suurte ahvenate ja kopsakate säinaste otsa.

Vormsi kandi haugipüügi kohta detailset infot valdav kalagiid Timo Tintse andis Kalastajale edasi, et sealsete püügiplatsidega on kõik kõige paremas korras. „Põhjapoolseil aladel on tuuleolude tõttu olnud keeruline, lõunapoolsetel püügialadel on haugi palju. Kala mõõt on üsna ilus, valdavalt 60–70 cm. Ahvenat ei ole viimasel ajal saanud. Säinast on palju näha, aga me pole seda sihilikult püüdnud. Viimase aja tegija on hõbedane plekklant,“ lisas Tintse.

Muhu saare ranniku püüke kommenteerinud Martin Üürike aka Vänto ütles Kalastajale järgmist: „Ei ole midagi uut siin päikese all. Kui, siis vast see, et säinast on vähemaks jäänud ning ahvenat on hakanud rohkem tulema.”

15. juunil Kuremaa järvel peetud spinningupüügi Eesti meistrivõistluste teise etapi võitsid tänu kahe kopsaka haugi tabamisele Mikk Rohtla ja Pavel Ivanov võistkonnast Dulkan Eesti. Mullused meistrivõistluste üldvõitjad ning tänavuse esimese, Lämmijärve etapi võitnud Siim Enders ja Janno Jaadla jäid 12. kohale ning langesid üldarvestuses neljandaks. Kahe etapi kokkuvõttes asusid tänavusi meistrivõistlusi ühe punktiga juhtima Juhko Voomets ja Robert Samarüütel võistkonnast Kalakarud.