Jahutuskast ei ole lihtsalt üks kast, sellest sõltub sinu kalasaagi kvaliteet
Kellega meist poleks seda juhtunud: hommikul jahutuskasti pandud külmaelemendid või poest ostetud jääkotid on lõunaks peaaegu sulanud ning õhtuks, kui asjad tuleb kokku pakkida ning end kodu poole sättida, hõljuvad päeva esimesed kalad leiges vees või siis lõhnavad natuke spetsiifiliselt. Kala on küll „alles”, aga enam mitte värske.
Loe AI kokkuvõtet
Paljud meist kulutavad kümneid tuhandeid eurosid paatidele, kajaloodidele, ritvadele ja lantidele, kuid saagi säilitamise jätame sageli juhuse hooleks. See on viga, sest kvaliteetne kalatoit saab alguse hetkel, kui sa kala paati tõstad. Kui tabatud kala kiiresti maha ei jahutata, hakkab selle kvaliteet halvenema juba mõne minuti jooksul. Eriti suvel, kui paadipõrand võib päikese käes kuumeneda mitmekümne kraadini.
Seotud lood
Kui kodumaisel kohapüüdjal käed enne keeluaja lõppemist sügelevad või hing Emajõe ja Pärnu jõe rahvarohkuse asemel avarust ihkab, siis võib kalaõnne katsuda Soomes. Höytiäinen, soomlaste paremaid kohajärvi, näitas Kalastajale oma lahket nägu 21. ja 22. mail, mil tabasime neljaliikmelise püügiseltskonnaga umbes 250 kohakala.
Kuna minu artikkel latikate suitsutamisest sai üsna palju vastukaja ning mitmed kalamehed soovisid minu ahju kohta lähemalt lugeda, palus Kalastaja toimetaja Ralf Mae mul kirjutada veel ühe suitsuahju-teemalise loo. Järgnevalt räägingi oma ahju(de) ehitamisest, materjalidest ja ka mõnest veast, mida ma eelnevate ahjudega olen teinud.
Liinile õigesti paigutatud raskused aitavad söödal vajuda loomulikult, parandavad rakenduse tundlikkust ja võimaldavad kontrollida püüki ka keerulistes oludes. Tinade kuju, kaal ja paigutus määravad ära, kui kiiresti sööt põhja jõuab, kui nõrkasid võtte ujuk veel registreerib, kuidas käitub voolus ja kui loomulikult kogu rakendus töötab. Sageli peitub edu just niisugustes pisiasjades. Selles loos räägimegi raskustest.
Ülipõhjalik kogemuslugu sellest, kuidas landiga merest pirakaid säinaid saada
Enamik spinningumehi saab säinast juhusliku kaaskalana haugi või ahvenat püüdes. Tegelikult on suvine säinas alahinnatud sportkala, keda maksab ka spetsiaalselt püüda – ta on tugev võitleja, ettevaatlik vastane ja maitsev söögikala. Tuleb vaid teada, kust säinast otsida ja kuidas teda püüda. Kui lisada siia veel madal meri, pikad visked ja jõulised võtud, on tulemuseks püük, mis jääb kauaks meelde.
Elektriline liikuvus Euroopas ei puuduta enam üksnes sõiduautosid. Kia tõi eelmise aasta lõpus turule täiselektrilise kaubiku PV5, mis on ehitatud spetsiaalselt elektriliste kaubikute jaoks loodud platvormile e-GMP.s ja pakub hulgaliselt võimalusi tarbesõiduki konfigureerimiseks. Kia PV5 on saadaval kahe- ja kolmekohalise pakiautona, 5-kohalise meeskonnakaubikuna ja viie- ning seitsmekohalise reisijatebussina. Viimast saab kohaldada ka invavedudeks. Aasta lõpus on mudel saadaval ka šassii versioonis.
Enimloetud
1
Alanud uuring püüab välja selgitada kormoranide reageerimist linnupeletitele, ent kaardistab ka kormoranide liikumist ja toitumist Eesti rannikumeres
5
Kuremaa järv keeras võistluste üldarvestuse pea peale
Viimased lood
Kormoranide pealetung muudab Eesti meresaarte linnustikku
Kalakohad
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele