Kalaradar, 28. nädal: rannikumere püügid, Võrtsjärv, haruldased tabamused, forellid

Tuuleolud ei ole viimastel päevadel merel haugi ja ahvenat jahtivate kalameeste kõige suuremad sõbrad olnud, kuid üht-teist ikka saadakse, kui õnnestub püüdmiseks piisavalt vaikne nurgake leida.

Nädala algupoolel ei olnud Vormsi saare põhja- ja lõunaranniku tuntumatel haugipüügi platsidel suurt midagi teha, sest tuul ei lasknud püüda. Sestap olid muidu Vormsi kandis spinningut loopivad kalamehed sunnitud piirduma Haapsalu-lähedaste varjuliste püügikohtadega. Tagantjärele tarkusena saab nentida, et ka sealt saadi kala täitsa korralikult. Eeslahe kandis haugi jahtinud Timo Tintse teatas Kalastajale rohkem kui 30 paadis käinud kalast. Haugide mõõt oli ilus, esines 3–4 kg kaaluvaid isendeid. Kõige paremini võtsid kalad hõbedast plekklanti.

Ussiõngega on ahvenat saadud ka Triigi sadamast. Saaremaa süvasadamas läinud nädalavahetusel ahvenat ei olnud. Vähemalt ei õnnestunud Kalastajal sealt ahvenaid saada, sest aplad säinad jõudsid triibudest, kui neid seal ka oli, ette, ning võtsid landi enne ära.

Viimase nädala ilmad on olnud tormised ning saare ümbruse haugilahed on sodi täis. Hea uudis on aga see, et sadamates on hakanud liikuma ahvenat.

Kärdlas Hiiu Viikingi kalastus- ja paaditarvete poodi pidav Taido Elmi võttis neljapäeval nädala alguse olud saarel kokku lühidalt – tuul ja torm, merele ei saa. „Ilmad on olnud ikka päris jamad, vesi on kõrge ja hõljuvat limpsu täis. Seetõttu pole spinningumehed siin eriti merel käinud. Aga kui püüda saaks, küllap siis tuleks ka haugi – kuhu ta sealt merest ikka kaob,“ rääkis ta.

Hanno Kask lõpetas neljapäeva õhtupoolikul, kui Kalastaja talle helistas, just kokkamist ning pakkis asju kokku. „Käisime Ameerika turistidele süüa tegemas, marineerisime ja praadisime räime ning suitsutasime lõhet. Selline ehe toit, võeti väga hästi vastu,“ rääkis ta.

Angerjas on võtnud kõige paremini kaheteist ja ühe ajal öösel. Veeussi olen jõudnud passida kolm korda ja ilma pole veel jäänud. Angerja puhul on kogu kunst võtuaja ära ootamises. Kui siis ei võta, muudad püügikaugust või sööda paiknemist augu suhtes. Üldiselt midagi ikka saad, kui põhilised asjad õigesti teed. Kui visata kõik kolm tonkat erinevatesse kohtadesse, on kohe näha, mis paremini toimib. Ahven on olnud seni aukude nõlvas kupulehtede juures või kivimadalikel. Lautrite otstest ma veel väga saanud ei ole, need kohad hakkavad tavaliselt tööle hiljem, suve teises pooles.

Täna (neljapäeval – toim) on muidugi selline asi, et pärast viimast paduvihma sõidavad suured pilliroosaared mööda jõge alla ja ööga on vett tublisti tõstnud. Mõnusaks püügiks peab jõgi natuke ära klaarima.“

Sten Urbanik Kalastussport.ee-st käis Peipsil pühapäeval ning läks peale, nagu ikka, Vasknarvast. „Kui viimased korrad on saanud erinevatel põhjustel püüda ainult Narva jõel, siis seekord sai käidud ka suurel järvel. Algul püüdsime kolm tundi jõel, õhtul seitsmest käisime tiiru järvel ja kümne paiku püüdsime jõel veel tunnikese. Jõel oli seekord ahvenaga pigem vilets, mõned kalad sügava jõesängi servadest õnnestus saada, aga ei miskit erilist. Järvelt aga saime seekord ilusaid ahvenaid, kokku paarkümmend pead. Ketti ei tulnud, aga mõõt oli kena. Käisin oma vanu punkte läbi, sügavust oli kaheksa meetrit, 14-grammise peaga tuli püüda. Ahvenat näib järves olevat hõredalt, ühe koha pealt kala n-ö käima ei saa, aga need, mis tulevad, on ilusad suured. Õhtul, kui jõe lähtes püüdsime, muutus koha aktiivseks, siis saime kolm mõõdulist ja mitmeid läks otsast.“

Kas altpoolt järvest kah miskit huvitavat kuuda on? „Laaksaare all laevatee peal pidid koha trollima 4–5 m sügavuselt, kui ilm lubab. Seal on saagid olnud ilusad. Head ahvenainfot aga veel pole. Eks käiakse ja saadakse ikka, aga ahvenaaeg pigem alles kogub tuure.“

Viimase nädala paduvihmad on Pärnu jõe veetaset tublisti kõigutanud ning paiguti ujub jõel palju kõiksugust sodi. Püüdjaid on jõel jätkuvalt vähe ning kalamehed ootavad kohapüügi algust.

Pärnakas Janek Ilves käis viimati jõel püüdmas nädalavahetusel ning üritas Sindi kandis linaskit õngitseda. „Hommikul viiest hakkasime püüdma ja enne lõunat tulime maha, kui sadama hakkas. Ainult ühe linaski saime. Sõber proovis vahepeal fiidrit, sellega õnnestus vastaskalda äärest tabada ka üks latikas. Lisaks oli saagi seas üks üle kilone turb ja mõned pirakad roosärjed. Üks haug käis kahel korral kiusamas, selle sain lõpuks otsa ja mässasin jupp aega, aga kerge õngerakendusega kätte saada ikkagi ei õnnestunud. Aga vähemalt saime pildi ette, mis kala seal praegu püüda ja tabada on võimalik,“ rääkis ta.

Kas ahvenast on midagi kuulda? „Ega eriti ei ole. Üleeile (teisipäeval – toim) käisin korra jõel ahvenat proovimas, sanatooriumi juurest muulide vahelt mõned korralikud triibud sain, aga need olid üksikud kalad. Kala veel parves ei ole ning ilm oli kah tuuline ja vastik, pikalt ei püüdnud.

Linna vahel masinatehase all kuigi palju õngitsetakse ja fiiderdatakse, aga nüüd on ilmad olnud väga viletsad, veetase kõigub ja viimastel päevadel on jões palju sodi. Ei ole mõnus püüda.“

Teisipäevaõhtust üürikest sobivat tuuleakent Võrtsjärvel koha püüdmiseks ära kasutanud Juhko Voomets ütles Kalastajale, et järvele minnes oli jänes peal, püügikohta jõudes olid tingimused ideaalsed ning paari tunni pärast püügikohast lahkudes hakkas vihma kallama kui oavarrest.

Kes käib, sel juhtub. Kui möödunud nädala kokkuvõttes tõime lugejateni foto kopsakast Emajõest tabatud tõugjast, siis sel nädalal saame demonstreerida rannikumerest tabatud 83 cm pikkust tõugjat. Pildilolev kala jäi Ida-Saaremaa Turja kalurite püünistesse. See ilmselt Pärnu jõest või suurtest Läti jõgedest Saaremaa rannale jõudnud kala ajab meres oma tõugjaasju edasi.

Narva-Jõesuus mikrojigiga ahvenat püüdnud Maksim Vihrov sai aga suure üllatuse osaliseks, sest tema peibutise otsa hakkas luts. Kala olevat võtnud üsna kalda lähedal.

Haruldasematest kaladest võib mainida ka harjuseid, mida me jõeforellikütid ikka aeg-ajalt kaaspüügina saavad ning kellest mõned on jäädvustatud ülalolevail piltidel.

Esimene kala oli varjepaigast väljas ja toitus madalikul heinte vahel. Olen õppinud jõge tähelepanelikult lugema ning märkasin, et ühe muruakna juures liikus vee all midagi suurt. Tegin liitsiga viske – ei midagi. Panin landi otsa, kerisin üliaeglaselt – ikka vaikus. Mõtlesin, et olgu, kerin kiiremini välja. Kui lant oli umbes meetri kaugusel kajakist, lendas kala heinte vahelt välja ja sõit läks lahti! Umbes viis minutit hiljem oli ilus kala kaldal ja kotis.