Myran – sipelgausinusega pöörlevad landid Rootsist

Kui Östersundi elanik ja kunagine D.A.M.-i maaletooja Alf Erenius üritas 1950ndate aastate keskpaiku luua lanti, mis lendaks paremini ja kaugemale kui tollased teised pöörlevad, ei osanud ta ilmselt ette näha, et sellest saab üks paremaid ahvenalante sügavas vees püügiks.

Nagu banaan, nii on ka banaanikujulised landid meie tänastes oludes eksootilised, kusjuures banaani teatakse küll, aga banaanikujulist lanti mäletavad vanema generatsiooni kalamehed vast nii 40–50 aasta tagustest aegadest. USA-s ja Kanadas on seevastu banaanikujuline vobler ka tänapäeval endiselt vägagi kasutatav nii spinningupüügil kui paadi järel vedades. Mida see lant endast kujutab?

Läänepoolkera üks kandvamatest jõududest kalameeste ja kalasportlaste varustamisel oli USA-s Shakespeare’i, Pfluegeri ja Heddoni kõrval Indiana osariigis asuv firma South Bend. Kuigi ettevõtte nimi on ühe või teise tootega läbi vilksatanud ka varem, on kasulik heita põhjalikum pilk konkreetselt aega enne sõda, et näha ja taibata neid olusid, tootelahendusi ja suundumusi nii ritvade, rullide kui ka nööride vallas, mis tollal valitsesid ning mis võiks olla kasulikuks taustaks meie Eesti varasema kalaspordi arengu uurimisel ja lahtimõtestamisel – seda enam, et andmeid on meil seni olnud võtta äärmiselt napilt.

Läbi aegade on landitootjate poolt küllaltki palju imiteeritud ka konnasid ja hiiri, samuti loodud mitmeid vigurlante, mille väljanägemine pole mitte ainult ei üllata, vaid lendab kohati suisa üle võlli.

Kas kalapüük võib olla midagi palju enamat kui lihtne kalalkäik? Uus luksus on see, kui keegi teine teeb keerulise osa sinu eest ära.