Ohtlik kalade parasiit on paras suutäis käsnale
Eesti Maaülikooli vesiviljeluse õppetooli teadlased on jõudnud põneva avastuseni. Nimelt vähendab meie jõgedes elav Mülleri jõekäsn (lad Ephydatia muelleri) oluliselt lõhilastele ohtlikku vohandilise neeruhaiguse tekitaja lõhe-limaeosliku (Tetracapsuloides bryosalmonae) spooride hulka vees. See viitab, et käsnad võivad looduses vähendada parasiidiga nakatumise riski kaladel.
Käsnad (hõimkond Porifera) on tuntud kui looduslikud veepuhastajad. Nad filtreerivad suures koguses vett, eemaldavad sellest väikseid orgaanilisi osakesi ja aitavad seeläbi veekogud puhtamana hoida. Käsnadele sobivad toiduks võrdlemisi väikesed osakesed, läbimõõduga 0,5–70 mikromeetrit. Mülleri jõekäsna filtreeritavate osakeste suurus jääb vahemikku 2–20 mikromeetrit. Kuna lõhe-limaeosliku kaladest väljuvate spooride suurus (14–18 mikromeetrit) kattub käsna poolt filtreeritavate osakeste suurusega, otsustasid teadlased katsekeskkonnas testida, kas käsnad suudavad lõhe-limaeosliku spooride hulka vähendada.
Spooride hulga mõõtmiseks kasutati uudset keskkonna DNA (ingl environmental DNA, eDNA) meetodit. Lühiajalise katse tulemused olid üllatavad. Mülleri jõekäsnad vähendasid parasiidi spooride hulka ühe tunniga ligi 10 korda ning katse lõpuks, kuue tunni möödudes, oli parasiidi spooride hulk katsekeskkonnana kasutatavas ämbris 153 korda vähenenud. See näitab, et käsnad on katsetingimustes väga tõhusad elavad veepuhastid, kes võivad parasiitide arvukust ja levikut piirata.
Edasised uuringud looduslikes tingimustes on hädavajalikud, et selgitada käsnade mõju parasiidi arvukusele. Varasemad teadustööd on näidanud, et käsnast eraldatud DNA fragmendid peegeldavad käsna poolt söödud osakeste päritolu. Seega on võimalik, et käsna menüüd uurides saab kiiremini ja efektiivsemalt kaardistada jõed ja jõelõigud, kus parasiitide arvukus on kõrge ning ohustab kalade tervist.
Uuring ilmus Eesti Maaülikooli, Tartu Ülikooli ja Rootsi Põllumajandusteaduste Ülikooli teadlaste kaasautorlusel ajakirjas Journal of Fish Diseases „Rapid Clearance of Tetracapsuloides bryosalmonae Spores by Freshwater Sponge Ephydatia muelleri: Potential Implications for Controlling Proliferative Kidney Disease in Salmonids.“ Artikli autorid on Lauri Saks, Lilian Pukk, Siim Kahar, Magnus Lauringson ja Anti Vasemägi.
Seotud lood
Hetkel kuum
Enimloetud
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Kalakohad
Kus passivad kõige suuremad ahvenad ja kuidas neid kätte saada?
Kui sinu noad pärast terituspulga kasutamist korralikult teravaks ei lähe, loe läbi see lugu!
Kas suurema sammuga sõukruvi paneb paadi kiiremini liikuma või lõhub mootori?
Kus passivad kõige suuremad ahvenad ja kuidas neid kätte saada?
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele