Graanulid jätavad söödaplatsile isuäratava lõhnavaiba

Alati, kui ma kellegagi karpkala püügist räägin, veereb jutt sellele, kui kalliks karbipüügiga tegelemine lõppkokkuvõttes läheb, mida oleks vaja kindlasti osta ja mille võib ostmata jätta. Niisugustel puhkudel on minu sõnum olnud lihtne: kui me tõmbame järve veepiiri mööda mõttelise joone, siis need asjad, mis jäävad kaldale, võimaldavad meil mõnestki kohast kokku hoida. Seevastu asjad, mis jäävad vette – tamiil, liidrid, pöörlad, lipsumaterjal, konksud ja sööt – peavad olema maksimaalselt kvaliteetsed ning seal pole kokkuhoid suuresti võimalik. Minu jaoks on üheks olulisemaks selles nimistus just sööt, mida ma juusrakendusel kasutan.

Enamus kalameestest eelistab püüda nii karpe kui ka teisi kalu kohtadest, kus on puhas ja kõva põhi. Rohu seest karbipüügi põhilisteks probleemideks on, et tina veab meie sööda sügavale rohu sisse või hakkavad rohukõrred jm veetaimestik võtu märkamist segama. Tegelikult ei tasuks rohu seest püüki karta ja seda iga hinna eest vältida. Natuke vaeva nähes võib ka niisuguses ebamugavas kohas püük anda üllatavaid tulemusi.

Kes kalapüügiga vähegi on tegelenud, see teab, kui kiiresti võib muutuda ilm ja koos sellega ka kalade aktiivsus. Palavatel päevadel võime tihti näha, kuidas kalad vahetult veepinna all rahulikult ringi ujuvad. Näeme neid tumedaid kogusid küll enda püügipaigal tiirutamas, kuid tõdeme, et mingil põhjusel nad söödaplatsilt sööta ei võta. Lausa paksu masendust tekitab see, et me ei saa sinna mitte midagi parata. Samas jälle päevadel, kui on pilvine ja puhub tuul ning meile tundub, et tingimused karbipüügiks on ideaalsed, on kalad, nagu kiuste, kusagile mujale ujunud ega ilmuta end mitu päeva.

Boilid konksusöödana on levinud peamiselt karbipüüdjate seas, kuid vahel kasutavad neid ka nt topsiõngega kalastajad. Välja töötatud möödunud sajandi 1970ndatel inglaste poolt, on tegemist efektiivse ja omanäolise konksusöödaga. Söödatootjate ja ka kalastajate seas on boilide kohta liikvel palju erinevaid müüte, mida ei saa üks-üheselt võtta. Alljärgnevalt vaatleme neist mõningaid.

Sel aastal täienes Lucky Johni jigide valik uue tegijaga, mis end Pärnu jõel kohapüügil juba väga heast küljest on näidanud. Kui varem olid sihvaka kerega LJ Slick Shadid saadaval vaid harksabaga (Slick Shad-V), siis nüüd pakutakse neid ka klassikalise päkksabaga. Viimase nimeks on LJ Slick Shad Paddle.