31.07.25, 15:15

Ilmast ja selle mõjust karpkala püügile

Kes kalapüügiga vähegi on tegelenud, see teab, kui kiiresti võib muutuda ilm ja koos sellega ka kalade aktiivsus. Palavatel päevadel võime tihti näha, kuidas kalad vahetult veepinna all rahulikult ringi ujuvad. Näeme neid tumedaid kogusid küll enda püügipaigal tiirutamas, kuid tõdeme, et mingil põhjusel nad söödaplatsilt sööta ei võta. Lausa paksu masendust tekitab see, et me ei saa sinna mitte midagi parata. Samas jälle päevadel, kui on pilvine ja puhub tuul ning meile tundub, et tingimused karbipüügiks on ideaalsed, on kalad, nagu kiuste, kusagile mujale ujunud ega ilmuta end mitu päeva.

Rene Martin

Foto: Ralf Mae

Esimene asi, mis meile kohe pähe turgatab, on see, et kindlasti oli sööt vale. Tegelikke põhjuseid, miks kala meie poolt pakutava vastu huvi ei tunne, ei peaks me aga hakkama ilmtingimata otsima oma söödast. Põhjused võivad vabalt olla kinni hoopis ilmastikus. Tahes-tahtmata tekitavad erinevad ilmaolud kalameestes alati natuke segadust, jättes õhku igipõlise küsimuse: milline on ideaalne ilm karpkalade püügiks?

See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!

Seotud lood

Lood

22.07.25, 15:15

Kalapüük boilidega: müüdid ja tegelikkus

Boilid konksusöödana on levinud peamiselt karbipüüdjate seas, kuid vahel kasutavad neid ka nt topsiõngega kalastajad. Välja töötatud möödunud sajandi 1970ndatel inglaste poolt, on tegemist efektiivse ja omanäolise konksusöödaga. Söödatootjate ja ka kalastajate seas on boilide kohta liikvel palju erinevaid müüte, mida ei saa üks-üheselt võtta. Alljärgnevalt vaatleme neist mõningaid.

Lood

16.03.25, 15:00

Kalade õppimisvõime: kas haugi mälu on kuus sekundit või mäletab ta landi värvi ka kuu aega hiljem?

Kalade mälu ja õppimisvõime kohta liigub mitmeid müüte. Tõsi, konksu otsast pääsenud haug võib pikemalt mõtlemata järgmise heitega uuesti landi otsa jääda. Samas mäletavad lõhilased, aga ka nt latikas suurepäraselt sadade kilomeetrite kaugusel asuvaid kudealasid ja teed nendeni. Kas ühed kalaliigid on targemad kui teised? Kalade õppimisvõimet on akvaariumikatsete käigus piisavalt uuritud ja nii mõndagi ka teada saadud.

Lood

20.07.25, 15:07

Kalade asustamisest täna ja minevikus

Kalu kasvatati kunstlikes tingimustes juba ammu enne Kristust, loodusesse aga hakati neid asustama alles 19. sajandil. Pioneerideks selles vallas olid jänkid, kes oma jõgesid forellidega rikastasid. Eestis sai asustamine hoo sisse pärast haudemajade rajamist 19. sajandi teises pooles.

Lood

16.04.25, 07:00

Kui kala asub kaugel: püük match-õnge ja waggler-ujukiga

Püük match-õnge ja waggler-tüüpi ujukiga ei ole Eestis kuigi laialt levinud, ehkki seda harrastavaid kalamehi tuleb iga aastaga juurde. Tegemist on väga atraktiivse ja huvitava õngitsemisdistsipliiniga, mis võimaldab seisvas vees püüda päris kaugelt. Püügiviis on väga populaarne ja laialt levinud Lääne- Euroopas, eriti Inglismaal, ning ehkki mõeldud eeskätt suuremate kalade (latikas, linask, karp) püügiks, annab sellega edukalt tabada ka särge.

Sisuturundus

30.07.25, 15:45

Lucky Johni Slick Shad-V ja Slick Shad Paddle: neid kohad ostaksid!

Sel aastal täienes Lucky Johni jigide valik uue tegijaga, mis end Pärnu jõel kohapüügil juba väga heast küljest on näidanud. Kui varem olid sihvaka kerega LJ Slick Shadid saadaval vaid harksabaga (Slick Shad-V), siis nüüd pakutakse neid ka klassikalise päkksabaga. Viimase nimeks on LJ Slick Shad Paddle.