Kes kalapüügiga vähegi on tegelenud, see teab, kui kiiresti võib muutuda ilm ja koos sellega ka kalade aktiivsus. Palavatel päevadel võime tihti näha, kuidas kalad vahetult veepinna all rahulikult ringi ujuvad. Näeme neid tumedaid kogusid küll enda püügipaigal tiirutamas, kuid tõdeme, et mingil põhjusel nad söödaplatsilt sööta ei võta. Lausa paksu masendust tekitab see, et me ei saa sinna mitte midagi parata. Samas jälle päevadel, kui on pilvine ja puhub tuul ning meile tundub, et tingimused karbipüügiks on ideaalsed, on kalad, nagu kiuste, kusagile mujale ujunud ega ilmuta end mitu päeva.
Ilmast ja selle mõjust karpkala püügile

Seotud lood

Lood
  • 22.07.25, 15:15
Kalapüük boilidega: müüdid ja tegelikkus
Boilid konksusöödana on levinud peamiselt karbipüüdjate seas, kuid vahel kasutavad neid ka nt topsiõngega kalastajad. Välja töötatud möödunud sajandi 1970ndatel inglaste poolt, on tegemist efektiivse ja omanäolise konksusöödaga. Söödatootjate ja ka kalastajate seas on boilide kohta liikvel palju erinevaid müüte, mida ei saa üks-üheselt võtta. Alljärgnevalt vaatleme neist mõningaid.
Lood
  • 16.03.25, 15:00
Kalade õppimisvõime: kas haugi mälu on kuus sekundit või mäletab ta landi värvi ka kuu aega hiljem?
Kalade mälu ja õppimisvõime kohta liigub mitmeid müüte. Tõsi, konksu otsast pääsenud haug võib pikemalt mõtlemata järgmise heitega uuesti landi otsa jääda. Samas mäletavad lõhilased, aga ka nt latikas suurepäraselt sadade kilomeetrite kaugusel asuvaid kudealasid ja teed nendeni. Kas ühed kalaliigid on targemad kui teised? Kalade õppimisvõimet on akvaariumikatsete käigus piisavalt uuritud ja nii mõndagi ka teada saadud.
Lood
  • 20.07.25, 15:07
Kalade asustamisest täna ja minevikus
Kalu kasvatati kunstlikes tingimustes juba ammu enne Kristust, loodusesse aga hakati neid asustama alles 19. sajandil. Pioneerideks selles vallas olid jänkid, kes oma jõgesid forellidega rikastasid. Eestis sai asustamine hoo sisse pärast haudemajade rajamist 19. sajandi teises pooles.
Lood
  • 16.04.25, 07:00
Kui kala asub kaugel: püük match-õnge ja waggler-ujukiga
Püük match-õnge ja waggler-tüüpi ujukiga ei ole Eestis kuigi laialt levinud, ehkki seda harrastavaid kalamehi tuleb iga aastaga juurde. Tegemist on väga atraktiivse ja huvitava õngitsemisdistsipliiniga, mis võimaldab seisvas vees püüda päris kaugelt. Püügiviis on väga populaarne ja laialt levinud Lääne- Euroopas, eriti Inglismaal, ning ehkki mõeldud eeskätt suuremate kalade (latikas, linask, karp) püügiks, annab sellega edukalt tabada ka särge.
  • ST
Sisuturundus
  • 03.09.26, 07:30
Laevas või paadis kehtib reegel: kaptenit tuntakse hädas
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.
Tagasi Kalastaja esilehele