Kes kalapüügiga vähegi on tegelenud, see teab, kui kiiresti võib muutuda ilm ja koos sellega ka kalade aktiivsus. Palavatel päevadel võime tihti näha, kuidas kalad vahetult veepinna all rahulikult ringi ujuvad. Näeme neid tumedaid kogusid küll enda püügipaigal tiirutamas, kuid tõdeme, et mingil põhjusel nad söödaplatsilt sööta ei võta. Lausa paksu masendust tekitab see, et me ei saa sinna mitte midagi parata. Samas jälle päevadel, kui on pilvine ja puhub tuul ning meile tundub, et tingimused karbipüügiks on ideaalsed, on kalad, nagu kiuste, kusagile mujale ujunud ega ilmuta end mitu päeva.