Kalapüük boilidega: müüdid ja tegelikkus

Meetri kaugusel õngekorgist kerkib veepinnale hulk pisikesi mulle. Kümme sekundit hiljem tõuseb peegelsileda järvekese pinnale veel üks mullikeste kogum. Nüüd on need vaid paarikümne sentimeetri kaugusel sinu korgist. Hetke pärast hakkab ujuk pisitasa vasakule liikuma. Jääb siis seisma, tõuseb õige pisut ülespoole ning väriseb jupike aega. Ja vajub siis vaikselt, otsekui aegluubis, vee alla.

Püük match-õnge ja waggler-tüüpi ujukiga ei ole Eestis kuigi laialt levinud, ehkki seda harrastavaid kalamehi tuleb iga aastaga juurde. Tegemist on väga atraktiivse ja huvitava õngitsemisdistsipliiniga, mis võimaldab seisvas vees püüda päris kaugelt. Püügiviis on väga populaarne ja laialt levinud Lääne- Euroopas, eriti Inglismaal, ning ehkki mõeldud eeskätt suuremate kalade (latikas, linask, karp) püügiks, annab sellega edukalt tabada ka särge.

Kalade mälu ja õppimisvõime kohta liigub mitmeid müüte. Tõsi, konksu otsast pääsenud haug võib pikemalt mõtlemata järgmise heitega uuesti landi otsa jääda. Samas mäletavad lõhilased, aga ka nt latikas suurepäraselt sadade kilomeetrite kaugusel asuvaid kudealasid ja teed nendeni. Kas ühed kalaliigid on targemad kui teised? Kalade õppimisvõimet on akvaariumikatsete käigus piisavalt uuritud ja nii mõndagi ka teada saadud.

Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.