Alati, kui ma kellegagi karpkala püügist räägin, veereb jutt sellele, kui kalliks karbipüügiga tegelemine lõppkokkuvõttes läheb, mida oleks vaja kindlasti osta ja mille võib ostmata jätta. Niisugustel puhkudel on minu sõnum olnud lihtne: kui me tõmbame järve veepiiri mööda mõttelise joone, siis need asjad, mis jäävad kaldale, võimaldavad meil mõnestki kohast kokku hoida. Seevastu asjad, mis jäävad vette – tamiil, liidrid, pöörlad, lipsumaterjal, konksud ja sööt – peavad olema maksimaalselt kvaliteetsed ning seal pole kokkuhoid suuresti võimalik. Minu jaoks on üheks olulisemaks selles nimistus just sööt, mida ma juusrakendusel kasutan.