Inari ümbruse harjusevetel: kala nagu putru

Olgugi, et Eestis pole lubatud harjust püüda, on tegemist siiski piisavalt levinud liigiga – vähemalt Valgejõel ja ka mitmetel Lõuna-Eesti jõgedel on iga forellikütt harjustega kokku puutunud. Suurte harjuste maitse on aga suhu saanud pea kõik Soomes ja Rootsis kalamatkal käinud. Viimasel ajal on hakatud harjuseid ka kunstlikult paljundama ja jõgedesse asustama.

Kevin Sepp võttis möödunud aasta septembri keskpaigas koroonaviiruse kiuste taas ette üle 1000 km pikkuse kalaretke polaarjoone taha Põhja-Norra Finnmarki maakonna järvedele, et tabada punase kõhu ning maitsva lihaga arktilist paaliat.

„Rain, kuule, mitu forelli sa praeguseks saanud oled?“ küsib Meelis. Ühman vastu, et olen teinud 15 heidet ning saanud 9 kala. „Minul on praegu 14 heitega 14 kala,“ ütleb Meelis vastu.

Põhja-Rootsi mägedes leidub paiku, kuhu autoga ei pääse ja kus mobiililevi on vaid unistus. Seal, külmades mägijärvedes ja kiirevoolulistes jõgedes, elab mägipaalia – ettevaatlik ja kaunis kala, kelle püüdmiseks tuleb õppida lugema nii vett, ilma kui ka vaikust. See lugu viib lugeja Lapimaa avarustesse ning räägib, kuidas selliseid retki planeerida ja seal edukalt kala püüda.

Kas kalapüük võib olla midagi palju enamat kui lihtne kalalkäik? Uus luksus on see, kui keegi teine teeb keerulise osa sinu eest ära.