Anekdoote kaladest ja kalameestest
Kui keegi teatab lõkke ääres veendunult, et ta on tulnukas, siis ei tohi talle enam viina valada.
Emajõe Suursoos Kalli jõe lõkkeplatsi lähistel maandub ufo. Kõnnib tulnukas lõkke juurde ja näeb, et selle ümber istuvad kalamehed ja võtavad viina. Tulnukas astub nende juurde ja teatab: „Mina olen Vorian!“
„Endel, vala Vorianile!“ kohmab üks meestest. Joovad seepeale klaasid tühjaks ja istuvad edasi, tulnukale ei pööra keegi tähelepanu.
Natukese aja pärast teatab see jälle: „Mina olen Vorian!“, mispeale üks meestest palub Endlil taas Vorianile valada.
Joovad jälle ning istuvad, tulnukat ei pane ikka keegi tähele. See ei pea lõpuks vastu ja röögatab: „Kurat, ma olen ju tulnukas!“
„Endel, ära Vorianile enam vala!“ teatab seepeale üks meestest.
*
Naine mehele.
„Kas sa nägid seda kangelast, kes mu uppumissurmast päästis?“
„Jah, nägin. Ta käis juba vabandamas,“ vastab mees.
*
Kalamehel näkkab hästi, aga ta laseb kõik kalad vette tagasi.
Hetkel kuum
„Miks sa nii teed?“ küsib sõber.
„Naine käskis täna kalapulki tuua.“
*
„Ma söötsin täna kalu saepuruga ja mida ma näen?“
„Mida siis?“ pärib kuulajast kalamees.
„Üksteist on puujalaga ja kaheteistkümnes on rähn,“ kõlab vastus.
*
Kalameeste sektsiooni võetakse vastu uusi liikmeid. Ühele algajatest sõnab vana kalamees:
„Ma kardan, et sina, Jaanus, jääd oma saakide poolest küll alati kõige viimaseks...“
„Tohoh! Miks nii?“ küsib Jaanus ehmunult.
„Seepärast, et sul on liiga lühikesed käed!“
*
Napsumehed omavahel.
„Kas see on kange puskar?“
„Proovi valada veidi oma akvaariumisse.“
„Mis siis juhtub?“
„Kalad kargavad akvaariumist välja ja kihutavad su kassi katusele!“
*
„Petka, lähme kalale,“ kutsub Tšapajev.
„Ei saa, Vassili Ivanovitš – viina ei ole!“
„Aga mida on?“ küsib Tšapajev.
„Kanepit,“ vastab Petka.
„Olgu peale, Petka,“ ütleb Tšapajev ja sätib end mugavalt tugitooli istuma. „Sel juhul kalastame me siinsamas!“
Seotud lood
Enimloetud
1
Lisatud kaardid ja praktilised nõuanded
5
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Kalakohad
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele