Anekdoote kaladest ja kalameestest

„Enam ma siin restoranis kalarooga ei telli,“ teatab külastaja resoluutselt. „Oleksin öösel selle kätte peaaegu surnud.“

„Väga meeldiv, et ellu jäite,“ rõõmustab kelner. „Muidu oleksin mina kaotanud peakokaga sõlmitud kihlveo!“

*

„Aidake! Visake nööri!“

Mehed vaatavad ja näevad vees siplemas inimest.

„Näe, kui püsimatu,“ ütleb üks kalamees teisele. „Alguses otsustas end uputada, nüüd aga tahab hoopis üles puua.“

*

Jänki ja iirlane kiitlevad oma maa veekogude kalarikkusega.

„Meil Ontarios on jõgi, mis on nii kalarikas, et kalu võib lausa ämbriga püüda,“ uhkustab jänki.

„See pole midagi!“ vastab iirlane. „Meil on Iirimaal üks jõgi, kus on nii palju kalu, et kui tahad vett kätte saada, pead kõigepealt kalad kõrvale lükkama.“

*

Patsient kurtis, et närvid on täiesti läbi. Arst uuris asja põhjalikult, esitas küsimusi ja ütles siis: „Asi on selge. Te peate kohe lõpetama sellise kurnava tegevuse nagu õngitsemine ja võtma käsile midagi rahulikumat. Soovitan teil puhkus katkestada ja minna tööle!“

*

„Käisin eile Ahvena baaris lantimas,“ pajatab üks.

„No ja tuli kah midagi?“

„Leidsin ühe muidu ilusa tüdruku küll, aga kätte ei saanud. Ilmselt oli vale sööt...“ arutleb mees.

„No kui niisama õnge ei lähe, siis tuleb ära võrgutada,“ annab sõber nõu.

*

„Õnge eest tuleb maksta kümme eurot päevas,“ teatab laenutuspunkti teenindaja kalamehele.

„Palun! Aga kuhu te soovitaksite mul kalale minna?“ uurib mees.

„Meie maakonnas on palju veekogusid, aga nendele pole teil küll mõtet minna. Nendes veekogudes pole enam ammu midagi püüda,“ vastab teenindaja.

„Aga miks te mulle siis selle õnge laenutasite?“

„Noh, äri on äri!“