Kaks kalameest vestlevad salajastest kalakohtadest.
„Kunagi näitasin naabrimehele lolli peaga oma salajase kalakoha kätte. Loomulikult vandus ta pühalikult, et ei räägi sellest kellelegi. Ja loomulikult ei suutnud ta suud pidada ning rääkis selle edasi kõigile korrusmaja kalameestele. Lähen mina laupäeval kalale ja kogu minu hoolega salajas hoitud jõekääru kallas on naabrimeeste poolt hõivatud. Kurat, ajas ikka tigedaks küll!“ kurdab üks.
„Mida sa siis tegid?“ uurib teine.
„Läksin poodi ja ostsin karbi valgeid kriite. Reede öösel kirjutasin nendega maja ette asfaldile hästi suurelt: „Kui su mees kalale sõidab, helista mulle!““
„Ja mis edasi sai?“
„Terve ülejäänud suve sain oma salajases jõekäärus jälle üksinda püüda!“