Anekdoote kaladest ja kalameestest
Kui kalameestel oleks analoogne klubisüsteem jahimeestega, tohiksid uustulnukad esimesel aastal ainult usse kaevata.
Kohalik elanik pöördub õngemehe poole.
„Palun kirjutage mu mobiilinumber üles,“ palub ta.
„Milleks seda?“ imestab kalastaja.
„Et saaksite mulle teatada, millal te esimese kala kätte saate.“
„Miks see teid huvitab?“
„Teate, ma olen kohalik koduloouurija ja panen kirja kõik tähtsamad sündmused. Viimane kala püüti meie järvest teadaolevalt 1823. aastal...“
*
Kalamees on kokutaja. Tema juurde astub teine mees, kes kah kokutab.
„Noh, kas tu-tu-tu-tuleb kah mi-mi-mi-midagi?“
Kalamees ei tee väljagi. Teine mees kordab küsimust veidi valjema häälega. Kalamees vaikib endiselt. Kiibitseja lööb käega ja kõnnib edasi.
„Miks sa talle ei vastanud?“ küsib sõber.
Hetkel kuum
„Kui ma oleksin vas-vas-vastanud, oleksin tema käest vas-vas-vastu kõrvu saanud.“
*
Mees tuleb kalalt koju ja ütleb naisele:
„Kõik, naisuke. Sel kuul pole sul tarvis enam kala osta.“
„Tohoh, kas kohe nii hea võtt oli?“
„Ei. Ma jõin kogu palga maha...“
*
Läheb mees ennast uputama. Seisab sillal, kivi köiega kaelas. Tema poole jookseb üks naine ja karjub:
„Härra, mida te teete! Oodake, ärge hüpake!“
„Mis sul vaja on?“
Naine jõuab kohale, ulatab mehele väikese kotikese ja lausub hingeldades:
„Näh, võtke kassipojad ka ühes...“
*
Kui kalameestel oleks jahimeestega analoogne klubiline kord.
„Kas te võtaksite mind kalastajate klubi liikmeks?“
„Jah, aga esialgu ainult passiivseks liikmeks.“
„Ja mida see tähendab?“
„See tähendab, et kalastada ei tohi, aga usse kaevata küll.“
*
Kalamehel näkkab hästi, aga ta laseb kõik kalad vette tagasi.
„Miks sa nii teed?“ küsib sõber.
„Naine käskis täna kalapulki tuua.“
*
„Kas sa oled eelolevaks forellipüügihooajaks valmis?“
„Väga hästi. Ma ostsin fotoaparaadile makrovõtete tegemiseks spetsiaalse objektiivi.“
Enimloetud
Viimased lood
Kalakohad
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele