Anekdoote kaladest ja kalameestest
Kui kaalud vastsündinut kirgliku kalamehe kalakaaluga, võib tulemus olla üllatav.
Säga ujub viidika juurde ja lausub talle mõtlikult:
„Kuule, viidikas. Kas sulle ei tundu, et suured kalad peavad sööma pisikesi. Oled sa sellega nõus?“
„Täiesti nõus!“ vastab viidikas. „Ainult et kust kohast me neid võtame?“
*
Pärast järjekordset tulemusteta jäänud kalalkäiku magab mees öösel äärmiselt halvasti. Ta näeb unes, et sööb üht suurt-suurt seent. Seen on ebatavaliselt kuiv ja hästi vintske ega lähe üldse näost alla.
Ärkab lõpuks üles, vaatab: padi kadunud...
*
Mees uurib sõbralt, et miks too enam üldse kalal ei käi. Viimane vastu, et naine ei lase. Seepeale annab kaaslane nõu:
„Pane õhtul vaikselt asjad kokku. Hommikul, kui paras aeg on käes, tõmba naiselt tekk pealt ära ja ütle: „Häh, milline tagumik!“ Kui naine õiendama hakkab, võtadki asjad ja teed, nagu pageks naise eest kalale. Siis on jälle parajasti nädala jagu aega leppida.“
Mees talitabki vastavalt nõuandele. Ta paneb õhtul asjad kokku ja hommikul varavalges tõmbab naiselt teki:
„Milline tagumik! Äh, kuradile see kalaleminek...“
Hetkel kuum
*
Kalahullude naised kiitlevad oma meeste uskumatute saavutustega.
„Minu mees püüdis vaat nii-nii suure kala!“
„Aga minu mees tõi kalaretkelt kaasa lahti tegemata viinapudeli!“
*
Mees käis pikka aega edutult ühel metsajärvel kalal. Kord sattus õnge otsa suur haug. Pärast väikest madistamist sai kalamees selle kätte, ent lasi siiski tagasi, öeldes:
„Siin on nii vähe kalu, et patutegu oleks sinusugust purikat vaid üks kord püüda!“
*
Laps sünnib kodus ja sünnitust vastu võtnud ämmaemand palub tuua kaalu, et vastsündinut kaaluda. Kaal tuuaksegi, aga see näitab üheksa kilo.
„Tohoh!“ imestab ämmaemand. „See ei ole võimalik! Mis kaal see selline on?“
„Ah see – see on mu mehe kaal,“ vastab naine. „Ta on kirglik kalamees ja kaalub sellega omapüütud kalu.“
Enimloetud
5
Viimased lood
Mõningaid kogemusi tehisputukate kasutamise kohta Kesk-Eesti forellijõgedel
Kalakohad
Mõningaid kogemusi tehisputukate kasutamise kohta Kesk-Eesti forellijõgedel
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele