Anekdoote kaladest ja kalameestest
Kui oled palju erinevaid vedelikke tarbinud, võib forellide öine laul tunduda lihtsalt imeline.
Üks kalamees õpetab teisele, kuidas sääskedest vabaneda.
„Hõõru ennast magusa veiniga hästi sisse ja seejärel raputa peenikest liiva peale. Sääsed istuvad su peale, jäävad purju ning hakkavad siis üksteist kividega loopima!“
*
Ühes Pariisi kalastustarvete kaupluses peaaegu polnudki arusaamatusi müüjate ja ostjate vahel. Seda täna kaupluses rippunud sildile:
„Kui sul pole kannatust oodata kümmekond minutit müüjat, ära parem kalale minegi – kuidas suudaksid terve päeva vaadata liikumatut õngekorki...“
*
Üks haug teisele.
„Sa võid minu jutus muidugi kahelda, aga see, mis ma räägin, on täiesti tõsi – tõmbasin täna purdelt vette inimese, kes kaalus vähemalt 200 kilo. Ta oli mul juba peaaegu käes, aga siis läks tamiil katki ning mees pääses kaldale tagasi!“
„Jajah,“ nõustub teine haug. „Eks need suuremad kipuvad ikka ära minema....“
*
Kaks angerjapüüdjat istuvad pimedas lõkke ääres ja pudel on juba tühjaks saanud.
Hetkel kuum
„Kuula, kui ilusasti forell laulab....“ õhkab üks.
„Forell? Ei, sõber – forellid öösel küll ei laula!“
*
Kalamehed õngitsevad jõekaldal. Nad on välja tõmmanud juba kaks saabast, paari pükse, supipoti ja lagunenud tooli.
Viimaks üks meestest tõuseb ja ütleb teisele:
„Kuule, lähme siit õige minema. Seal all vist elab keegi.“
*
Kalamees istub telgis, on pikad kummikud jalast kangutanud ning tegeleb parajasti jalarättide lahtimähkimisega, kui siseneb teine ametivend. Too nuusutab õhku, kirtsutab nina ja küsib:
„Kuule, kas sa oma jalarätte vahetad kah?“
„Viina ja sakuska vastu alati!“
*
Anna inimesele kala ja ta sööb selle samal päeval ära.
Aga anna inimesele õng ja õpeta ta kala püüdma – terve suve istub paadis ja larbib õlut!
Enimloetud
2
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Kalakohad
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele