Mustvee kordonist öeldi Kalastajale, ei järvele minek on lubatud lõigul Raadnast Meerapaluni ning üksnes jalgsi. Samas rõhutati, et järvel tuleb olla ettevaatliik, sest rüsi on palju ning jää peal on paiguti 15–20 cm lund.
Ida-Viru maakonna piires on jää kohati vaid 5 cm paksune, seal tegi pahandust hõljuk, mis vahepeal jää ära lõhkus.
Varnja kordonist öeldi Kalastajale, et nende piirkonnas hetkeseisuga suuri pragusid jää kontrollimisel tee peale jäänud ei ole. Rüsi on igal pool natuke, kõige enam vast Kallaste kandis, aga mitte nii palju, et läbi ei saa. Lund on kuidas kuskil – on kohti, mis on täiesti puhtaks puhutud, aga on ka suuremaid vaalusid, mille läbimine võtab hingeldama ja naha märjaks.
Millal tehnikaga järvele pääseb, sõltub ilmadest, aga praeguse prognoosi kohaselt jääb järv harrastuskalameeste tehnikale lukku veel vähemalt nädalaks. Nagu öeldud, on jää peal palju lund ning see aeglustab märkimisväärselt jää kasvamist.
Jääolude muutumist saad jälgida siit:
Peipsi ja Lämmijärve jääolude kohta saab infot:
• Narva kordon 333 1580
• Mustvee kordon 333 1670
• Varnja teenistuskoht 333 1690
• Mehikoorma teenistuskoht 786 1790
• Värska teenistuskoht 786 1780
Jääle minnes pane selga ujuvkombe ning riputa kaela jäänaasklid, samuti võta kaasa veekindlas kotis laetud mobiiltelefon. Kui jääolud on ebastabiilsed, ei ole liiast päästevesti kasutamine muu riietuse peal. Mõistlik on abivahendina kaasa võtta ka vile, millega saab märku anda siis, kui peaksite hätta sattuma.
Jääle minekust tasub lähedastele teada anda ning võimalusel ka seltsiline kaasa võtta, sest nii on abi olemas ka siis, kui õnnetus peaks juhtuma.
Seotud lood
Meerapalu kalur Jaan Puksoo olevat rekordpäeval püüdnud sikuga 540 kg ahvenat
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased lood
Kaunase veehoidla kogemus näitab, mis võib edasi juhtudada
Kus passivad kõige suuremad ahvenad ja kuidas neid kätte saada?
Kalakohad
Kus passivad kõige suuremad ahvenad ja kuidas neid kätte saada?
Kus passivad kõige suuremad ahvenad ja kuidas neid kätte saada?
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele