Baldaa on Eestisse jõudnud Peipsi tagant. Vene keeles tähendab see suur- või ka kaevurivasarat ning tööpõhimõte vasarale omal moel ka sarnaneb. Baldaa eelised tulevad kõige paremini välja siis, kui kala asub sügaval.
Klassikaline baldaa koosneb tilgakujulisest auguga tinakehast ja kahest pärlite või kembrikutega varustatud konksust, mis ripuvad tina külgedel monofiilist aasal. Tinakeha kaal võib vastavalt sellele, mis kala ja kui sügavalt püütakse, olla väga erinev. Tilluke baldaa, millega püütakse kuni paarimeetrisest veest väiksemat kaldaahvenat või ka särge, tähendab paari-kolmegrammist keha, suur aga, mis läheb otsa 6–10 meetri sügavuses vees piraka järveahvena püügil, võib kaaluda ka 50 grammi. Tinakeha ise võib olla värvitud väga erinevates toonides. Sagedamini kohtab musta ja punase (oranži) kombinatsiooni, aga võib leida ka rohelisi, kollaseid, kirjuid jmt, sh ka puhast, värvimata tina.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kas teadsid, et vastavat rakendust kasutades on võimalik vabinalandiga püüda ka lutsu?
Kui tonkapüük öeldakse olevat laisa kalamehe püük, siis kummitonka on eriti laisa ja mugava kalamehe versioon tonkapüügist.
Erinevalt Mandri-Eestist püütakse Hiiumaal lutsu väikestest kraavidest ja ojadest, mistõttu on ka sealsetel vetel kasutatav lutsutonka rakendus pisut erinev suurtel jõgedel kasutatavast.
Seda rakendusskeemi on peetud ületamatuks olukorras, kui püük käib tillukese silikoonvõdikuga ning põhja pealt. Eriti efektiivne on see sügisel, kui ahvena päevane aktiivsusperiood on lühenenud paarile tunnile, kala passib põhjal ega huvitu klassikalistest võdikurakandustest.
Sügisel – tavaliselt millalgi septembri teises pooles, kindlasti aga oktoobri alguses – hakkavad ahvenad sisevetel parvedesse kogunema ning alustavad aktiivset toitumist. Siis on õige aeg haarata nurgast kerge spinningukomplekt ning seada sammud vee äärde, et sügispäev triibusid püüdes lustlikult mööda saata.