Tegija landikarp: Jaak Kase Peipsi ahvenasikud
Jaak Kask on kalameestele laiemalt tuntud esmajoones võistluspüüdjana, ent lisaks sellele meeldib talle väga ka Peipsil sikuga ahvenat püüda. Selle viimasega on ta tegelenud tänaseks päevaks 30 aastat ning pannud kõrva taha ka arvukalt Peipsi-äärsete kohalike kalameeste kogemusi. Muuhulgas on ta üks neid väheseid mehi, kes valdab ajaloolist keriharkidega püüki. Aga millega Peipsi Ahvenate Hirm neid triibusid jää peale sikutab?
Seotud lood
Raimo lemmikkalaks talvisel ajal on ahven, mida talle meeldib lisaks Suur-Peipsile püüda veel ka Pärnu lahel. Esimese jääga, kui suured järved on veel lahti, aga väikesed veekogud juba kannavad, püüab Raimo meeleldi sikuga ka sisemaa karjääridel, järvedel ja jõgedel. Teie ees on Raimo talvised sikud, mis talvisel ahvenapüügil teistest rohkem püügiaega saavad või millel on lihtsalt oma lugu.
Põhjanaabrite soomlaste sõnul on see maailma parim mootorkelk, aga kuna tegu on nende endi leiutise ja toodanguga, siis teisiti nad Vaellan mootorkelgu kohta ju öelda ei saakski.
Parimates kalastustarvete kauplustes on valida mitmekümne erineva sikuridva vahel. On pikemaid ja lühemaid, jäikasid ja pehmeid, nii et silmade eest läheb kirjuks.
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.
Enimloetud
Nipid ja nõksud
Lisatud fotod, püügisituatsioonide kirjeldused ja taktikasoovitused
Viimased lood
Kaunase veehoidla kogemus näitab, mis võib edasi juhtudada
Kus passivad kõige suuremad ahvenad ja kuidas neid kätte saada?
Kalakohad
Kus passivad kõige suuremad ahvenad ja kuidas neid kätte saada?
Kus passivad kõige suuremad ahvenad ja kuidas neid kätte saada?
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele