Päästeametil valmib õppevideote sari kahlamispükste kasutamisest
Kuna kahlamispükstes kalastajatega juhtub jätkuvalt õnnetusi, valmisid Päästeameti tellimisel ennetusmeetmena õpetlikud lühivideod sellest, kuidas kahlamispükse õigesti kasutada ja mis juhtub siis, kui asju valesti teha. Võtted toimusid juuli lõpus Saaremaal ja et kogutud tarkuseterad kaduma ei läheks, oli võtteid kaema tulnud hulk päästeametnikke ja kalakaitsjaid.
Tähtis on ettevalmistus
Päästeameti Saaremaa päästepiirkonna juhataja Margus Lindmäe ütles, et videotega soovib Päästeamet tõsta inimeste teadlikkust ning parandada merele minnes vähemalt nende teoreetilist ettevalmistust. „Näiteks kraanatroppija on enne tööle asumist läbinud vastavad kursused, aga võib juhtuda, et see kalur või harrastuskalastaja, kes kahlamispükstega merele läheb, ei tulegi enam tagasi, sest tema ettevalmistus polnud piisav,“ rääkis ta.
Õpetlike lühivideote eesmärk on jagada teavet kahlamispükste turvalise kasutamise ja nendega veeõnnetusse sattumise kohta ning aidata kaasa sellele, et kõik merele minejad lõpptulemusena elusana koju tagasi jõuaksid. „Päästevest on alati esimene asi, mis veeõnnetusse sattudes hädalise elu päästab, aga kalamees arvab, et ega temaga ju ei juhtu midagi. Et päästevest on tüütu ja kohmakas. Ja üldse – mida nii madalas meres juhtuda võibki? Aga kivid on libedad ning randa murravad suurte laevade lained – nende koostoimes või ka niisama vees komistades ja kõhuli käies võib suvalisel hetkel tekkida olukord, kus vesi tungib pükstesse, saabastesse kogunenud õhk ei pääse välja ning jalad tõusevad nagu õhukott veepinnale. Samal ajal hakkab ülakeha vee alla vajuma, sest selle ujuvus on antud hetkel jalgade omast nii palju halvem. Just sellise olukorra vältimiseks ongi oluline kanda päästevesti.“
Täna on võimalik osta erinevaid päästeveste ja kõik ei ole kaugeltki kohmakad. Paraku ei pruugi kõik olla ka ühtviisi turvalised, eriti nende seljas, kes end vees kindlalt ei tunne. Paljud kalastajad soetavad täna endale paukvesti, aga selle suurim häda on, et kasutaja ei saa olla kindel, et paukvest vajadusel ka avaneb. Margus Lindmäe sõnul ei peaks paikvest olema võhiku esimene valik. „Kui inimene ei ole iga päev veega seotud teemades sees, on ta paratamatult võhik. Kutselised kalurid, kes käivad merel iga päev, on profid ja nemad võivad seda paukvesti kasutada,“ sõnas Lindmäe. „Alles hiljaaegu oli juhus, kus mees ostis endale paukvesti, kukkus sellega vette, vest avanes ning päästis mehe elu. Mees pakkis hiljem vesti kokku ja kasutas seda uuesti, aga kuna tegu polnud n-ö kahe paugu vestiga, siis seda meest täna meie hulgas enam pole. Lisaks peab paukvesti puhul kasutaja endale selgeks tegema, kas tegu on manuaalselt või automaatselt avaneva vestiga ehk kas see avaneb nöörist tõmmates või veega kokku puutudes. Väga hea variant on kanda ujuv- ehk sportvesti, millel pole küll pead hoidvat kraed, aga mis annab ülakehale ikkagi piisava ujuvuse, et kandjat vee peal hoida.“
Valminud videote põhisõnum on Margus Lindmäe sõnul see, et kahlamispükste kasutaja peab vette minnes olema võimalikuks hädaolukorraks valmistunud ning soovitavalt vettekukkumise ka kontrollitud tingimustes omal nagal ära proovinud. „Need mehed, kes on ette valmistunud ja erinevad situatsioonid turvalises keskkonnas läbi mänginud, tulevad reeglina merelt ka elusana tagasi,“ ütles Lindmäe.
Veeohutus on üks osa kalapüügist
Keskkonnaameti Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa büroo juhataja Jaak Haamer rõhutas, et Keskkonnameti jaoks on veeohutus üks osa kalapüügist. „Muuhulgas on oluline ka näiteks see, kuidas võrke merre pannakse. Et kõigile oleks üheselt selge, kus on võrgu algus ja kus lõpp ning et keegi kogemata sinna sisse ei jalutaks. Paljud kahlajad takerduvad ka ise võrku, tekib paanika ja ei suudeta sealt enam lihtsasti välja tulla.“
Haameri sõnul on väga hea abimees võrgumehele isegi näiteks suur plastmassist segukast, kus võrke hoitakse. See aitab meres tasakaalu hoida ja vajadusel saab ka suure ootamatu laine korral koos sellega hetkeks üles hüpata.
Nii nagu ujuma ei tohi minna alkoholi tarvitanuna, kehtib see ka kahlamispükstega vette minemise kohta. „Kahlamispüksid peaksid olema õige suurusega, sest kui saapad on liiga suured, jääb nendesse tarbetult palju õhku, mis kukkumise korral jalad pinnale kergitab,“ teadis Haamer. „Täna puudub seadusest tulenev nõue kahlamispükstega vette minnes päästevesti kanda, aga kui me sellist päästevestita tegelast vees näeme, soovitame tal igal juhul vest selga panna. Lõpuks peab ka inimesel endal olema soov ellu jääda. Õnneks on Saaremaal keskkonnaametnikud ja seaduskuulekad kalamehed suuremalt jaolt samas paadis ja keskkonnaametniku nõuandeid võetakse kuulda,“ rääkis ta.
Mõned kõlama jäänud põhitõed
• Kõige tulemuslikum abimees on päästevest, aga oma töö teeb ära ka ujuvvest.
• Võimalusel mine kalale vähemalt kahekesi. Kui lähed üksi, teavita lähedasi, millal lähed, kuhu lähed ja millal plaanid tagasi olla.
• Kalale minnes võtta kaasa veekindlas kotis laetud akuga telefon.
• Proovi turvalises keskkonnas koos sõpradega läbi erinevad situatsioonid, et vajadusel oskaks hätta sattudes õigesti reageerida ja käituda.
Hetkel kuum
• Vette kukkudes keera end selili – nii on lihtsam jalgu kägarasse tõmmates õhku pükstest välja suruda ja jalad põhja tagasi saada.
• Kasuta võrku lastes suure ujuvusega plastkasti, see aitab tasakaalu hoida.
• Ära pane võrguankruid rinnataskutesse.
• Jälgi enda ja teiste püüdjate võrkude asukohti, et nendesse mitte takerduda.
• Kanna õige suurusega kahlamispükse – liiga suurtesse saabastesse jääb liigselt õhku.
• Suru enne vette minekut üleliigne õhk pükstest kükitades välja. Kui kasutad vööd, kinnita see alles jalgupidi vees olles, et vältida õhukoti tekkimist pükstesse.
• Kasuta pükste peal kahlamisjopet, mis ei lase kukkumisel vett kohe pükstesse tungida.
• Märka hädasolijat! Esimese asjana helista 112, alles siis mine ise appi. Väldi otsest kontakti uppujaga, võta appi päästerõngas, viskeliin, kepp või riideese.
• Ära vaidle ametnikuga, kes soovitab sul vesti kanda.
Kalastaja sügisnumbri trükkimineku ajal olid lühivideod veel monteerimisel. Kui need valmivad, jagatakse neid viivitamatult Päästeameti kanalites nii veeohutus.ee veebilehel kui sotsiaalmeedias.
In memoriam: Mikko Virkala
23.01.1980–27.07.2025
27. juulil lahkus meie seast Päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Mikko Virkala – hinnatud spetsialist ja koostööpartner, kelle panus ennetustöösse oli märkimisväärne ning kelle nimi on tänu aastate jooksul ilmunud vee- ja jääohutuse alastele artiklitele tuttav ka Kalastaja lugejatele. Mikko töö ja pühendumus aitasid kaasa turvalisema ühiskonna kujundamisele ning veeõnnetuste vähenemisele.
Avaldame kaastunnet Mikko Virkala lähedastele ja kolleegidele.
Seotud lood
Enimloetud
Viimased lood
Kalakohad
Põhjalik ja praktiliste nõuannetega lugu fileerimisnugadest ja nende teritamisest
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele