Kalastaja suitsukalakool: suitsutame sügisest lõhet

Pea kõik kalamehed on naasnud kalaretkelt ämbritäie erinevatest liikidest ja erinevas suuruses kaladega ning avastanud end olukorrast, kus nagu ei oskagi saagiga miskit tarka peale hakata. Õigupoolest ju oskaks kah, aga see oleks võrdlemisi tüütu ja aeganõudev – särjed tuleks soolata ja hiljem kuivama riputada, ahvenad fileeks lõigata ja ära praadida, haug kotletistada, angerjas purki marineerida ning väikesed latikalipsud roosipõõsa alla väetiseks kaevata. Just sellises seisus olin ma ühel ilusal päeval, kui olin semudega nädalavahetuse Võrtsjärvel maha kalastanud.

Kui räim on rannas, saab osav püüdja paari tunniga Tallinna lahe äärde jäävalt sadamakailt oma viis kilo kätte. Esimestel kordadel saab see soolatud, praetud, marineeritud või kuivatatud. Järgmistel päevadel saavad oma osa ka sugulased ja naabrid. Edasi oleks tore räimi ka töö juurde kolleegidele viia, aga toorelt neid viia ei saa ja võõrastele puhastada ning praadida kah hästi ei viitsi. Tuleb leida moodus, kuidas saaks korraga ja lihtsalt maitsvaks palju räime. Siin tulebki appi suitsutamine.

Suvi on parim aeg meie veekogudest angerjate püüdmiseks. Klassikalised angerjate toiduks tarvitamise viisid on suitsutamine ja marineerimine, ent veemadudest keedetakse ka maitsvat suppi. Meie vaatame, kuidas käib angerjate marineerimine.

Ühel kenal augustikuisel nädalavahetusel juhtus olema nii hea haugisaak, et pidime tõsisemalt mõtlema, mida sellega teha. Kui esimesel päeval praadisime haugi kamaga, siis teisel päeval tuli mõte, et võiks valmistada taipärase supi.

Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.