Kalastusest Saare- ja Hiiumaal 19.–20. sajandi vahetusel

Jägala jõe potentsiaal lõhejõena on väga suur ning kalateadlaste pakutud merre laskuvate noorlõhede suurusjärk koelmu- ja elupaikade taastamisel Jägala jões on ajalooliselt õigustatud. Seisukoht, et keskkonnahuvid ei kaalu Linnamäe paisu puhul üles majanduslikke ja sotsiaalseid huvisid, ei ole adekvaatne, leiab Kalle Kroon.

Rakke külje all asuvas Ao külas Põltsamaa jõe kaldal tegutseb juba aastaid näkiuurimiskeskus ning Eesti esimene kalaspordimuuseum. „Näkiuurimine ja kalapüük on ju üksteist täiendavad tegevused. Või tehakse üht teise varjus,“ ütles Kalastajale kogu ettevõtmise hing ning keskuse looja Kaur Salus.

Oma 1939. aasta reisikirjas Ruhnu saarele (avaldatud sama aasta „Rahvalehes“) kirjutab loo autor, noor ajakirjanik Evald Voitk muu hulgas ka suvisest angerjapüügist saarerahva seas. Allpool katkendeid reisikirjast koos mõningate tähelepanekutega.

Sügisel – tavaliselt millalgi septembri teises pooles, kindlasti aga oktoobri alguses – hakkavad ahvenad sisevetel parvedesse kogunema ning alustavad aktiivset toitumist. Siis on õige aeg haarata nurgast kerge spinningukomplekt ning seada sammud vee äärde, et sügispäev triibusid püüdes lustlikult mööda saata.