Kalaradar, 26. nädal: Emajõe, Võrtsjärve ja Pärnu jõe kohad, haug, linask, latikas, säinas ja turb

Hiiumaal on hetkel püügid ja saagid üsna ebastabiilsed ning põhilisteks püügikaladeks on haug ja koger. Osadest sadamatest tilgub ka ahvenat, aga sellega on nii, et täna on, homme pole, ülehomme on palju ja siis ei saada jälle ühtegi.

Hanno Kask ütles Kalastajale, et tuulehaugiga on selleks aastaks Hiiumaal nüüd küll kõik. „Täna (neljapäeval – toim.) käisid tuttavad veel korra proovimas, aga ei saanud enam ühtegi võttu. Tuulekas on läinud ja hetkel on põhiline spinningukala meie kohalik haug,“ rääkis ta. „Haugi pole rannas veel meeletult palju, aga kui püüda viitsid, saad limiidi igal juhul täis. Sõitsin siin oma vanu haugikohti läbi ja niisugust asja, et kümme viset ja viis kala, nagu parematel päevadel trehvas, ei ole, aga igast kohast paar-kolm haugi saab ikka kätte. Samas kui teed teise triivi veel, siis on vaikus ja kui teine paatkond on juba korra üle käinud, siis järgmised mehed ei saa enam midagi. Püüdjaid on merel omajagu, sellist asi, et ühtegi paati ei näe, ei ole.“

Aga kuidas on ahvenaga? „Ahvenat on sel aastal olnud pigem vähevõitu, isegi mõrdadesse jätkub seda praegu näpuotsaga. Kui parematel päevadel on kotis 300–400 kg, siis praegu vaevalt 10–15 kg. Ja ahven ei ole suur, selline nibin-nabin mõõdus. 300-grammiseid pole viimasel ajal olnud ühtegi,“ teadis Kask. „Sadamatest olen mina viimase nädala sees ahvenat saanud ainult Suursadamast, seal on veel midagi alles, aga ei ole kuigi suured, kotikalad on mere mõistes napilt mõõdus. Teistes sadamates pole midagi erilist toimunud. Säinas on ikka veel rannast kadunud, isegi mõrdades on teda hetkel väga vähe. Kanalitel aga käiakse hommikul viiest seitsmeni õngitsemas, saadakse ilusat suurt kokre ja ahvenat. Kokre tuleb peibutussöödaga meelitada, päris ilma ei saa,“ rääkis Kask.

„Korra käisime ka Saadjärvel haugi püüdmas, saime mõne tunniga 20 mõõdukala, kümmekond suurimat olid vahemikus 1,4–1,6 kg. Haug näis passivat 3–5 meetri sügavusel rantide peal ning võttis erkkollast voblerit. Enamuse haugidest lasime tagasi, aga mis koju tulid, nende fileed praadisime jaaniõhtul külalistele wokpanni peal ära. Söödi ja kiideti.“

Alan Priidel Tartu Vobleri kauplusest rääkis Kalastajale, et Emajõe vesi on külm, vool tugev ja klientide sõnul võtab koha kehvasti. „Enamus klientidest ikka konkreetselt kiruvad seda suve algust. Üksikuid kohasid siit-sealt tilgub, aga õiget võttu pole. Viimase nädalaga on vesi veelgi tõusnud – kui eelmisel nädalal osteti poest 26–30-grammiseid jigipäid, siis sel nädalal lähevad juba 32–35-grammised. Huvitav on see, et vesi on küll kõrge ja pruun, aga Emajõele ebatüüpiliselt pigem läbipaistev, mitte koorekohvi-laadne nagu tavaliselt sel ajal,“ ütles ta. „Angerjas ei võta, sest vesi on külm. Haugi ei püüta, sest vesi on kõrge. Kabina karjääril õngitsevad ukrainlased linaskit, midagi saavad, aga kiidelda pole põhjust kellegi. Jaanipäev on juba läbi, aga suve polegi.“

Kui sa soovid Emajõe kohapüügi kohta rohkem infot, soovitame sul lugeda seda hästi põhjalikku intervjuud, heita pilk sellele huvitavale artiklile või siis vaadata Emajõe kohakohtade digitaalset kaarti.

28. juunil peetakse Emajõel spinningupüügi Eesti meistrivõistluste III etapp. Usutavasti saab võistluse järel teada nii mõndagi selle kohta, kus koha ja haug parasjagu asuvad ning millised peibutised nende püüdmisel paremini toimivad. Ebaharilikud veeolud teevad Emajõe etapi väga põnevaks, sest tugev vool ja kõrge veetase on kaardid korralikult segi löönud — püüdjad, kellel on jõe tundmise näol n-ö koduväljaku eelis, võivad olla selle osaliselt minetanud. Kalastaja vestles mõne laupäeval võistlustulle astujaga ning sai teada, et osa võistlejaid keskendub kohapüügile, kuid teised võtavad tõenäoliselt sihikule haugi ja isegi ahvena. Tõotab tulla põnev võistlus, soovime osalejatele kivi kotti!

Pärnu jõel on põhiliseks püügikalaks jätkuvalt koha, aga kuna vesi on külm ja olud ebastabiilsed, on võtt kehv.

Pärnu kohaspets Norman Üpraus ütles Kalastajale, et praegu saavad kala ainult need, kes püüavad LIVE-sonariga ning suudavad landi kohale täpselt nina ette visata. Aga ka siis pole midagi garanteeritud. „Viimasel nädalal on võtt olnud nii vilets, et isegi viidikatükki ei taheta. Mehed istuvad tonkadega neli tundi, selle aja jooksul on ainult üks vajutus. Kala on hästi passiivne. 99 protsendil juhtudest toimib ainult LIVE-püük, aga isegi sellega ei ole lihtne – kümnest mehest üks saab kala,“ rääkis Üpraus. „Suurt, üle 70 cm pikkust koha on jões väga palju, pigem on raske leida n-ö söögikala, keda tahaks koju võtta. Loopimist ei taha koha hetkel üldse ning näib eelistavat hoopis vertikaalset n-ö üles mängitamist. Samuti ei ole kohal huvi väikeste lantide vastu, vaid tahetakse suuri, 20 cm pikkuseid silikoone. Nendele tuleb kala vahepeal järgi ja kui siis õigel hetkel üles mängitad, järgneb võtt. Koha on valdavalt n-ö lennus, enamus kalu asub paar meetrit põhjast kõrgemal.“

Aga kuidas on veeolud? „Viimase nädala vihmasid arvestades on jõe vesi üllatavalt selge, aga eile oli vool väga tugev. Isegi rasked landid triivisid korralikult ära, ei olnud lihtne täpselt püüda. Õnneks on kõik viimased tabatud kohad ära kudenud. Püüdjaid on vaatamata nadidele saakidele jõel omajagu, loobitakse nii kaldalt kui paadist. Kes püüda mõistavad, saavad panni siiski naerma.“

„LIVE-tehnoloogiat kasutavad püüdjad midagi ikka saavad, aga tavajigitajatel on üksikud kalad,“ ütles Kalastajale pärnakas Erkki Mäeväli. Mäeväli, kes ise on tuntud kui trofeehaugide püüdja, rääkis Kalastajale, et Pärnu jõe suured haugid paistavad olevat siirdunud oma kevadistelt jahimaadelt suvistesse asukohtadesse, allpool asuvatesse sügavamatesse aukudesse.

Tugevapoolsele, mugavat püüki segavale tuulele vaatamata saadi jaanipäeva paiku ilusaid kohakalu ka Võrtsjärvest.

Lisaks kohale on hakatud Pärnu alamjooksult juba saama ka latikat. Võistlusõngitseja Janek Ilves on jõel käinud mitu raksu ja saagiga rahule jäänud. „Olen õngitsenud peamiselt Vana silla kandis ja endise masinatehase all. Hetkel tahab latikas veel kõva eelsöötmist. Mina söötsin ühel õhtul koha sisse ja alles järgmisel hommikul hakkas kala tulema. Õhtul proovisin kah, aga siis eriti tulemust polnud. Latikas võttis sõnnikuussi ja tõugu kombot ning põhiline püük käis 1–2 meetri kaugusel kupulehtede viirust. Püüdjaid on hetkel veel vähe, aga eks nad vaikselt kogunevad, kui info kala kohta levib. Tean, et fiiderdajad on kah juba proovimas käinud, aga nemad pole veel erilist edu saavutanud. Aga latikahooaeg on praegu alles alguses kah, põhiline püük jääb juulisse ja augustisse,“ rääkis ta. „Ahvenat on hakanud kah jõkke tekkima, viimati sain päris mitu ilusat kala, suurim oli 400-grammine.”

Jätkub suvine turvapüük ning ilusaid kalu saadakse nii Pärnu kui Kasari jõest ja nende lisajõgedest. Teateid suurte turbade tabamisest on ka Narva jõest, kus see kala on vaatamata kõrgele ja sogasevõitu veele kenasti aktiivne. Seejuures on osa Narva jõe turbadest veel kudemata. Turba on mõnus püüda seni, kuni jõed pole veel hullusti täis kasvanud. Spinninguga püüdes on märksõnaks väikesed crankbait’id, lendõngega toimivad erinevad suvised söödad.

Järvedel ja karjääridel jätkub harrastuslik linaski- ja latikapüük õngega. Kuna ilmad on püsinud pigem jahedad, et ole võtt nii hea nagu tavaliselt sel ajal, aga kala saadakse. Vene rahvusest kalameeste postitustest käib üsna sageli läbi Paunküla veehoidla ning linaskit on saadud isegi Maardu järvest. Kui sul tekkis huvi linaski õngitsemise vastu, siis sellest artiklist leiad asjalikku kokkuvõtte, kuidas seda kõige paremini teha.

Korralikke linaskeid, nii nagu suviti ikka, on saadud ka Kesk- ja Lõuna-Eesti järvedest. Jahedast kevadest tingitult ei ole suur osa linaskitest veel jõudnud kudeda, sestap võiks vähemalt osa kaladest pärast pildistamist vabastada.

Jaan Grents käis ühel salajasel väikejärvel latikat õngitsemas ning jäi saagiga paksult rahule. „Väikejärvedes võtab latikas praegu väga hästi,“ ütles ta. „Mina tegin viimati ööpüüki – õhtul söötsin, öösel õngitsesin ja hommikul lõpetasin; lisaks latikatele sain ka ühe korraliku, ligi 2-kilose linaski. Sööta kulus kokku neli pakki ning lisaks kaks pakki mulda ballastiks. Linask tuli õhtul, aga suurem latikas võttis ainult öösel pimedas,“ muljetas ta.

Peipsi järvel saadakse jätkuvalt ahvenat, aga kala pole igal pool ja tuleb üles leida. Ahvenafänn ning Tartus Kalastussport.ee kauplust pidav Sten Urbanik ütles Kalastajale, et on käinud mitu raksu Vasknarvas ja iga kord ilusasti kala saanud. „Väiksemad ahvenad oleme tagasi lasknud, aga liimiit tuleb ikkagi täis. Viimastel kordadel on põhiline võtt olnud õhtul, kui päike madalale vajub. Kõige paremini on minul toiminud 7 cm pikkused Narvali kitsa kerega ja naturaalsetes toonides Skinnyd,“ rääkis Urbanik. „Aga kala on sealkandis ilus, suurimad ahvenad on olnud 600–700-grammised.“

Ühepäevikute väljalend on praeguseks lõppenud ka jahedamatel forellijõgedel ning need, kes spinninguga täpilisi jahtimas käivad, võivad lõpuks kergendatult ohata – kala tabamine on jälle lihtsam.