Kalastustarvete tootja ja müüja Salmo laienes Lääne-Euroopasse
Lätlaste Salmo Group laiendas jõuliselt oma haaret, alustades strateegilist partnerlust Saksamaa kalastusvarustuse tootja ja edasimüüjaga Saenger Top Tackle ning selle tütarfirmaga Westline Angelgeräte. Tehingu tulemusel võib kontserni käive kasvada poole võrra.
Loe AI kokkuvõtet
Salmo Group, Läti kalastustarvete tootja ja müüja, laiendas oma tegevust Lääne-Euroopas, alustades partnerlust Saksamaa firmadega Saenger Top Tackle ja Westline Angelgeräte. Tehinguga avanevad mõlemale ettevõttele uued turud. Salmo juht Guntars Vaišļa kommenteerib, et see samm aitab kompenseerida kaotatud turuosa Ida-Euroopas. Salmo suurendas käivet ja kindlustas laienemise läbi pikaajalise strateegiliste partnerlussuhete loomise. Tehing rahastati Salmo omavahenditest ja pangalaenuga. Lühiajalises perspektiivis hakkavad eestimaised kalamehed Saengeri tooteid nägema juba märtsikuus Salmo kauplustes.
Salmo kontserni juht Guntars Vaišļa ütles Kalastajale tehingut kommenteerides, et tehing loob Salmole ligipääsu Lääne-Euroopa turule ning avab Saengeri jaoks uksed Ida-Euroopasse. „Pärast seda tehingut kuuluvad Saenger ja Westline Salmo Groupi ettevõtete perre ning tegutsevad sarnastel põhimõtetel nagu Salmo Lätis, Salmo & Luts Eestis, SalmoLita Leedus, Lucky John Ameerikas ja teised Salmo Groupi ettevõtted erinevates riikides. Saenger ja Westline saavad ligipääsu Salmo Groupi kaubamärkide toodetele ning vastupidi – meie oleme huvitatud ka nende kaubamärkidest.“
Vaišļa lisas, et praegu töötatakse selle kallal, et Balti riikide kliendid saaksid tutvuda Saengeri toodetega, mis siinsele turule sobivad. „Samal ajal tegeleme meie ka oma kaubamärkide tutvustamisega, et ka Saengeri kataloogidesse jõuaksid Salmo Groupi tooted, mida saaks pakkuda turgudel, kus Saenger on aastate jooksul populaarsuse saavutanud,“ täpsustas ta.
Idaturg kukkus ära
Kuuldavasti kaotas Salmo poliitilistel põhjustel märkimisväärse osa Venemaa ja mõne teise Ida-Euroopa riigi turust, kaotades viimastel aastatel ligikaudu 40% käibest.
Vastates Kalastaja küsimusele, et kuidas Salmo suutis nii suurt lööki saades ellu jääda, vastas Guntars Vaišļa, et Salmo ajaloos on olnud palju ja suuri vapustusi. „Oleme kalastusvaldkonnas tegutsenud juba 38 aastat. See annab kogemuse ja kasvatab paksemat nahka,“ rääkis Vaišļa. „Kriisid ja majanduslikud vapustused on tsüklilised – nendeks peab valmis olema. Oleme sellest aru saanud ja seda õppinud. Juba varakult püüdsime võimaluste piires luua reserve, et vähendada idaturgude mõju ja suurendada kohalolekut Euroopa riikides.“
Salmo tegevjuhi Vaišļa sõnul on nad pikka aega mõtelnud, kuidas sõltuvust idaturust vähendada. „Alustasime seda protsessi juba 2014. aastal, arendades oma ettevõtteid Soomes ja USAs ning laiendades tegevust Euroopa Liidu riikides,“ ütles ta. „Tuleb tunnistada, et uutele ja stabiilsetele turgudele nullist sisenemine on väga aeglane ja kallis protsess, konkurente ei oota seal keegi avasüli. 2020. aastal jõudsime järeldusele, et üks võimalus on ühineda mõne tugeva, turul juba tegutseva ettevõttega, nii et see oleks kasulik mõlemale poolele.“
Miljonitehing
Guntars Vaišļa lisas, et tehing võimaldab suurendada kaubamärkide potentsiaali, laiendades „mänguvälja”. „Samuti võimaldavad sellised tehingud arendada uusi võimalusi, saavutada tootjatelt paremaid tingimusi ja muuta protsesse efektiivsemaks. Kokkuvõttes saame pakkuda klientidele paremaid pakkumisi ja veekogude äärde jõuab rohkem õnnelikke kalamehi,“ oli Vaišļa optimistlik.
Salmo aastakäive on viimasel ajal olnud umbes 30 miljonit eurot, Saengeri aastane tulu on ligikaudu poole väiksem. Vaišļa teatel rahastati tehingut omavahenditest ning Regionaalselt Investeerimispangalt saadud laenuga. Tehingu summat osapooled avaldada ei soovi.
Hea võimalus NORFINile ja ANACONDAle
Guntars Vaišļa arvas Kalastajaga peetud kirjavahetuses, et tehing võib kalastusrõivaste brändile NORFIN avada uksed Lääne-Euroopasse. „Pean NORFINi perspektiivikaks, sest Saengeri sortimendis kalameeste rõivaid pole. Teine kaubamärk, millel on kindlasti kasvupotentsiaali, on Lucky John. Kuigi Saengeri sortimendis on röövkala püüdmise brändid Iron Claw, Iron Trout ja Doiyo, näeme Lucky Johni toodetes potentsiaali saavutada tunnustust ka rahvusvahelisel tasandil.
Saengeri tuntud kaubamärkidest näeb Vaišļa head võimalust nende kuulsaimal brändil ANACONDA. Selle karbipüügibrändi tulekut Ida-Euroopasse on Läti ja Leedu karbipüüdjad juba tervitanud. „Ka tuleb tunnistada, et Salmo valikus ei ole seni olnud tooteid säga- ega merepüügi jaoks. Seetõttu oleme kaasanud eksperdid, kes tutvuvad Saengeri sägapüügi (UNICAT) ja merepüügi (AQUANTIC) toodetega. Saengeri tütarfirma Westline sortimenti näeksime aga meeleldi tulevikus meie supermarketite lettidel.“
Suurem fookus veebile
Vaišļa lausus Kalastajale, et kuigi kalastusvarustuse e-kaubandus moodustab Euroopa Liidus praegu üsna väikese osa kogu kalastusturust, on selles vallas kõva kasvupotentsiaal. „Sellega tegeleme ka meie. Näeme siin ka kogemuste vahetamise võimalust – Salmo kogemus e-kaubanduses aitab kindlasti Saengeri tuntust ja müügitulemusi tõsta.“
Kalastaja küsimusele, et kuidas eestimaised kalamehed Salmo ja Saengeri koostööd tundma saavad, vastas Guntars Vaišļa, et Saengeri kaubamärgiga tooted peaksid Salmo kauplustesse jõudma juba märtsikuus. „Lähikuudel töötame selle nimel, et saaksime juba 2027. aastal kaupa pakkuda ka meie hulgiostjatele. „Kalameestele meeldib, kui kauplustes on lai valik kvaliteetseid tooteid mõistliku hinnaga. Selles suunas me ka edasi liigume,“ võttis Vaišļa asja kokku.
Seotud lood
Enimloetud
1
Meelitame passiivse kala lanti võtma
2
Nipid ja nõksud
Lisatud fotod, püügisituatsioonide kirjeldused ja taktikasoovitused
Viimased lood
Legendaarse punaseküti kolmveerand sajandit kalavetel
Kalakohad
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele