Hoopis eraldi teema on särjepüük Peipsil ja ka mõnedel sisemaa jõgedel, eriti vastu kevadet, kui püüki hakkab tulema suurel hulgal ilusas mõõdus särge. Need viimased pole hinnatud mitte ainult lätlaste, vaid ka arvukate kodumaiste kalameeste seas. Hilistalvine suur särg avaldab peene tamiili otsas päris korralikku vastupanu ning kõlbab krõbedaks praetuna ning marinaadi panduna ka täitsa süüa.
Seotud lood
Küllap on paljud kalamehed jää peal lõõtsuva külma tuule käes istudes õhanud: oh oleks nüüd talitelk!
Talvine särjepüük öeldakse olevat mugava mehe püük – pole vaja kogu aeg ringi tuuseldada ja uusi auke puurida nagu sikupüügil või ka ahvenat kirbutades. Kui ilm on ilus, tuult ei ole ja päike paistab, on mõnikord ju päris vahva mõnes jõekäärus istuda ja rahulikult särge püüdes hommikut nautida. Võtke naine ja lapsed jõele kaasa ning tundke talvehommikutest mõnu! Ja muide – erinevalt suvisest kõlbab talvine särg ka süüa ja kuivatada.
Talvel on kalade ainevahetus tänu madalale veetemperatuurile väga aeglane ja nad ei toitu nii aktiivselt nagu soojas vees. Seetõttu tuleb siis kasutada teistsugust peibutussööta ja söötmistaktikat kui suvel. Allpool tulebki juttu talvisest särje- ja latikapüügist kirbuõngega eeskätt püügikoha valiku, kala otsimise ja tulemusliku püügitaktika leidmise kontekstis. Samuti toon välja mõningad söödaretseptid, mis on minul võistlustel ja tavapüügil häid tulemusi toonud.
Külmast veest püütud särg on kõrgelt hinnatud voblakala. Kui aga särje kuivatamisega jännata ei viitsi või pole korralikus mõõdus kala nii palju, et toimetamine rentaabel tunduks, prae värskelt püütud kevadised särjed läbi ning pista punasesse marinaadi.
Elektriline liikuvus Euroopas ei puuduta enam üksnes sõiduautosid. Kia tõi eelmise aasta lõpus turule täiselektrilise kaubiku PV5, mis on ehitatud spetsiaalselt elektriliste kaubikute jaoks loodud platvormile e-GMP.s ja pakub hulgaliselt võimalusi tarbesõiduki konfigureerimiseks. Kia PV5 on saadaval kahe- ja kolmekohalise pakiautona, 5-kohalise meeskonnakaubikuna ja viie- ning seitsmekohalise reisijatebussina. Viimast saab kohaldada ka invavedudeks. Aasta lõpus on mudel saadaval ka šassii versioonis.
Enimloetud
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Põhjalik lugu sellest, kuidas vimba kiirest voolust õigete võtetega püüda
Kalakohad
Põhjalik lugu sellest, kuidas vimba kiirest voolust õigete võtetega püüda
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele