Eesti koondis võitis spinningupüügi MMil hõbemedali

MMi kahe esimese päeva jooksul haugipüügiga ülitugeva tulemuse teinud rumeenlased esinesid kolmandal võistluspäeval pisut nõrgemini kui kahel esimesel, nende üks paat sai 5 ja teine 6 mõõdus haugi. Sellest tublist sooritusest aga piisas, et kokkuvõttes kuldmedal koju viia. Rumeenia koondis püüdis kõigil võistluspäevadel valdavalt Võrtsjärve lõunaosa madalas vees ning kasutas peamiselt hõbedasi plekklante. Eesti koondise kapten Raigo Padar ütles MMi tulemusi kommenteerides, et tal on rumeenlaste võidu üle väga hea meel. „Niimoodi rohu sees plekklantidega siksida ja haugi püüda, nagu rumeenlased seda tegid, annab ikka järele teha.“

Kalastaja küsimusele, et mis teda võistluste käigus kõige rohkem üllatas, vastas Padar talle omasel otsekohesel ja naljatleval toonil järgmist: „Kõige suurem üllatus oli see, et leedukad on õppinud väga hästi ahvenat püüdma, aga meie mehed mitte nii väga.“ Leedu koondis nimelt püüdis suure osa võistluspäevadest Võrtsjärve kivivaredel ja nende lähedal, kasutades pika lipsuga rakendusi. Leedulased kasutasid raskeid, 20-30 grammiseid ja suuremaidki tinasid, pikki kahemeetriseid lipse ning nr 3 suuruses, spiraaliga offset-konksu otsa rakendatud Salmo Ballisti jms võdikuid ning andsid rakendusele üliagressiivse mängu. Seejuures püüdsid leedukad kergete, kuni 10-grammise testiga ritvadega. Kui teise võistluspäeva lõpus olid leedukad meie meestest veel pika puuga ees, siis kolmandal võistluspäeval lõpetas ahven leedukate õnnetuseks võtu pea täielikult.

Eesti koondise käsi käis võistluse jooksul üles-alla. Teise võistluspäeva pealelõunaks oli üks paatidest nulli peal ning koondise kapten Raigo Padar suunas mehed haugi ja ahvenat püüdma; kolme lühikese aja jooksul tabatud haugiga võistluspäev ka päästeti. Kolmandal päeval oli kriitiline seis lõuna paiku, kui meie meestel oli vaid paar ahvenat. Kohakalale ümber lülitumine ja Siim Endersi tabatud kuus kohakala andsid aga piisavalt punkte, et meie koondis hõbemedali saaks.

Teise päeva järel kolmandal kohal olnud eestlastel olid tihedalt kannul ungarlased ja tšehhid, kes kolmandal päeval samuti Võrtsjärve lõunasopis haugi ja vähesel määral ahvenat nokkisid. Tšehhid kasutasid chatterbait-tüüpi lante ja tail-spinnereid, ungarlased seevastu plekklante.

Paatkondade arvestuses võtsid rumeenlased kaksikvõidu, meie Siim Enders ja Janno Jaadla võitsid pronksmedali.

Võrtsjärvel peetud 16. spinningupüügi maailmameistrivõistlustel oli koha, haugi ja ahvena alammõõt vastavalt 51, 50 ja 23 sentimeetrit. Iga võistluspäeva punktiarvestus käis kalade pikkuse ruudu alusel. Üks mõõdus (50 cm) Võrtsjärve haug andis 2500 punkti, mõõdus koha (51 cm) 2601 punkti ning võistlusmõõdus ahven (23 cm) 529 punkti. Eesti koondis riskis kohapüügile keskendudes kõvasti. Võrtsjärve keskmine koha (60 cm) on sealsete napilt üle 50-sentimeetriste haugidega võrreldes punktiarvestuse seisukohalt vägagi magus saak, kuid kohaga teadupärast on see häda, et ta on tujukas ja ei pruugi hästi võtta. Ahvenaid jällegi oleks võistluse võitmiseks olnud tarvis püüda võrdlemisi palju, ning nii otsustaski meie koondis sihiku kohapüügile suunata. Esimese võistlupäeva järel oli Eesti koondis kuuendal kohal, teine päeva lõpetati kolmandana.

Järgmisel aastal peetakse spinningupüügi maailmameistrivõistlused Ungaris. Võisteldakse Tisza järvel, kus püügikalad on ahven, koha, haug, ahvena ja koha hübriid ning tõugjas. Eestit peaksid Ungaris esindama tänavu meie kohalikud meistrivõistlused võitnud Siim Enders ja Janno Jaadla ning hõbemedalile tulnud Juhko Voomets ja Robert Samarüütel.