Algas latika ja vimma kuderahu

• teistes siseveekogudes 1. maist kuni 10. juunini ainult käsi-, lihtkäsi- ja põhjaõngedega.

Teiste püügivahenditega toodud ajavahemikel latikat püüda ei tohi. Paraku on kevadine Keskkonnaameti inspektorite töö näidanud, et latika kuderahu ei ole sugugi kõigile püüdjatele teada ja mõistetav. Kalavarude püsimisele aitab kaasa nii püügireeglitega arvestamine kui märgatud eksimustest teada andmine.

Peipsi, Pihkva ja Lämmijärves ning Suures ja Väikeses Emajões kehtib latikale alammõõt 35 cm. Ööpäevas on ühel harrastuskalastajal lubatud olenemata veekogust kaasa võtta kuni 15 latikat.

Kalastajad peavad arvestama, et mõnel kaitseala piiridesse jäävad veekogul võib olla täiendavaid liikumispiiranguid. Näiteks Emajõe reeglitest oli juttu eraldi artiklis.

Kevadine kuderahu algas ka latikaga samasse karpkalaliste sugukonda kuuluval vimmal. Vimb on poolsiirdekala, kes elab meres (vähem ka Peipsi, Pihkva ja Lämmijärves), aga kasutab sarnaselt lõhe ja forelliga kudemiseks jõgede kärestikke. Suve jooksul liiguvad vimmad tagasi merre või suurematesse järvedesse ning hinnatud kudepaigad võtavad sügisel üle lõhelised.

Et vimba jaguks lahedasti ka tulevikus, on vimmapüük 10. maist 20. juunini keelatud järgnevates jõgedes:

• Põhja-Eestis Kunda, Selja, Loobu, Valgejõe, Jägala ja Pirita jões;

• Loode-Eestis Vääna, Keila, Vasalemma ja Vihterpalu jões;