15.05.25, 06:45

Algas latika ja vimma kuderahu

Mai alguses algas kevadine kuderahu latikal ja vimmal. Kui näiteks koha ja haugi puhul on kudeaegne püügikeeld totaalne, siis latikat ja vimba võib harrastuskalastaja teatud vahenditega ja veekogudes ikkagi püüda.

Elo RaspelKeskkonnaameti ennetuse spetsialist

Foto: Ralf Mae

Latikas koeb varsakabja õitsemise aegu

Vana rahvatarkuse järgi sätib varsakabja õitsemise ajal kudema latikas. See kõrge kerega kala valib kudemiseks madalad kaldaalad või vanajõesonnid, kus vesi kiiremini soojeneb. Suures kudetrallis osalevatel latikatel on tähelepanu hajevil ja nii on nad kerge saak röövpüüdjatele.

Latikapüük on lubatud:

• 5. maist kuni 10. juunini Peipsi, Pihkva ja Lämmijärves ainult käsiõngede ja lihtkäsiõngedega;

Artikkel jätkub pärast reklaami

• teistes siseveekogudes 1. maist kuni 10. juunini ainult käsi-, lihtkäsi- ja põhjaõngedega.

Teiste püügivahenditega toodud ajavahemikel latikat püüda ei tohi. Paraku on kevadine Keskkonnaameti inspektorite töö näidanud, et latika kuderahu ei ole sugugi kõigile püüdjatele teada ja mõistetav. Kalavarude püsimisele aitab kaasa nii püügireeglitega arvestamine kui märgatud eksimustest teada andmine.

Peipsi, Pihkva ja Lämmijärves ning Suures ja Väikeses Emajões kehtib latikale alammõõt 35 cm. Ööpäevas on ühel harrastuskalastajal lubatud olenemata veekogust kaasa võtta kuni 15 latikat.

Kalastajad peavad arvestama, et mõnel kaitseala piiridesse jäävad veekogul võib olla täiendavaid liikumispiiranguid. Näiteks Emajõe reeglitest oli juttu eraldi artiklis.

Vimb koeb kiire vooluga käredatel

Kevadine kuderahu algas ka latikaga samasse karpkalaliste sugukonda kuuluval vimmal. Vimb on poolsiirdekala, kes elab meres (vähem ka Peipsi, Pihkva ja Lämmijärves), aga kasutab sarnaselt lõhe ja forelliga kudemiseks jõgede kärestikke. Suve jooksul liiguvad vimmad tagasi merre või suurematesse järvedesse ning hinnatud kudepaigad võtavad sügisel üle lõhelised.

Hetkel kuum

26.06.25, 07:00

Tegija landikarp: Mati Banhardi suvised lemmiklandid

10.06.25, 06:45

Uuri järgi: 41 head kohakohta Emajõel Tartust Peipsini

22.06.25, 07:00

Anekdoote kaladest ja kalameestest

ST

18.06.25, 13:49

Merikoivula – koht, kus aeg peatub

Et vimba jaguks lahedasti ka tulevikus, on vimmapüük 10. maist 20. juunini keelatud järgnevates jõgedes:

• Põhja-Eestis Kunda, Selja, Loobu, Valgejõe, Jägala ja Pirita jões;

• Loode-Eestis Vääna, Keila, Vasalemma ja Vihterpalu jões;

Artikkel jätkub pärast reklaami

• Lääne-Eestis Kasari, Paadrema, Audru ja Pärnu jões.

10. maist peajõgedes alanud püügikeeld ei puuduta nimetatud jõgede lisajõgesid. Seal on harrastuslik vimmapüük lubatud ka pärast 10. maid.

Vimma alammõõt on 30 cm ning ööpäevas on ühel harrastuskalastajal lubatud kaasa võtta kuni 20 vimba.

Mais alanud koha kudemisaegsest püügikeelust kirjutasime juba varem. Kevadel kudejatest rohkem ajalise püügipiiranguga kalu ei lisandu. Järgmine kuderahuga kala ootab vee soojenemist 17 kraadini, mis ajaliselt jääb jaanipäeva lähedusse. See suvine kudeja on linask.

Püügireegleid saab kontrollida harrastuspüügiõigust ostes veebilehel kalaluba.ee või Keskkonnaameti kodulehel.

Kui märkad rikkumist, anna sellest teada riigiinfo telefonil 1247.

Kuderahu tagab kalavaru – las kala koeb!