5. mail algas jõgedes ja järvedes koha kuderahu, 15. maist laieneb püügikeeld ka merele

• jõgedes ja järvedes 5. maist 10. juunini;

• meres 15. maist kuni 15. juulini.

Kudemiseks eelistab koha liivase või kivise põhjaga alasid. Järelkasvu saamisse annavad suure panuse isaskalad – nad kaevavad sabaga pesalohu, valvavad marja ja ventileerivad seda rinnauimedega. Nii vähendab koha riski, et teised kalad areneva marja ära söövad. Samas on loodus nii seadnud, et hautud marjast ning ka koorunud vastsetest saab suur osa ikkagi hukka.

Koha marjaterad on pisikesed, vaevu üle 1 mm-se läbimõõduga, see-eest on neid suhteliselt palju – emaskala 1 g kehakaalu kohta 150–200 tk. Kudemisikka jõuab koha 4–5 aastaselt. Emased kalad kasvavad mõnevõrra aeglasemalt kui isased. 46 cm pikkuselt on kohad jõudnud vähemalt ühe korra kudeda.

Kohale – nii maimudele kui täiskasvanud kaladele – sobib kergelt sogane vesi. Nii eelistab koha elupaigana eutroofseid ehk toitainerikkaid suuri järvi ja vähesoolast Läänemerd. Peaasi, et vees jaguks ka hapnikku, toitu ja kudepaiku. Meres on üks meie tähtsamaid koha kudelasid Pärnu laht, kuhu on mitmeid aastaid kudemisedukuse suurendamiseks paigaldatud tehiskoelmuid – võrgulinaga kaetud puidust raame. Peipsi järves, mis on samuti kohale sobiv veekogu, eelistab koha kudeda Emajõe alamjooksul ning Pedaspää ja Raskopeli lahtedes. Nii on Peipsiveere looduskaitsealal praegused püügipiirangud olulised kalavarude tagamiseks.

Keeluajal kohapüügi eest on füüsilisele isikule ette nähtud kuni 300 ühiku suurune trahv (kuni 2400 eurot). Juriidilisele isikule ulatub trahvisumma 32 000 euroni. Lisaks trahvile tuleb süüdlasel hüvitada ka kalavarudele tekitatud kahju.

• koha alammõõt Võrtsjärves on 51 cm, mujal 46 cm;

• üks kalastaja tohib ööpäevas võtta kuni 5 koha.

Kui märkad rikkumist, anna sellest teada riigiinfo telefonil 1247.

Kuderahu tagab kalavaru – las kala koeb!