Päästeameti jääle mineku piirangud leevenesid
Viimaste nädalate miinuskraadid on kasvatanud siseveekogudele tugeva jääkatte ning 15. veebruarist leevenevad osaliselt Päästeameti jääle mineku keelud sisevetel. Jääle mineku keeld jääb kehtima Harjumaal ning Lõuna-Eesti jõgedel ja ojadel.
Alates laupäevast, 15. veebruarist:
• võib minna kõikide siseveekogude jääle Järva-, Pärnu-, Rapla-, Saare-, Hiiu-, Ida- ja Lääne-Virumaal;
• võib minna Jõgeva-, Põlva-, Tartu-, Valga-, Viljandi- ja Võrumaal järvede ja tiikide jääle, kuid mitte jõgede-ojade jääle.
Täielikult jääb jääle mineku keeld kehtima Harjumaal.
„Mõõtmistulemused näitavad, et paljudel veekogudel on jää juba piisavalt paks ning saame osaliselt jäälemineku keelu maha võtta. Eesti põhjaosas ning Lõuna-Eesti jõgedel ja ojadel aga pole veel jää piisavalt paks ning seega jääb seal jäälemineku keeld veel kehtima. Päästjad kontrollivad jää paksust regulaarselt ning kui olud seda lubavad, saame jäälemineku keelu maha võtta,” selgitas päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Mikko Virkala.
Jääolude kohta leiab infot ilmaäpi Ilm+ uuendatud jääkaardi rubriigist ja veebilehelt. Kaardilt saadav info on informatiivne ning igaüks vastutab oma turvalise käitumise eest ise. Samuti leiab kaardilt infot tehislike uisuväljakute kohta, kus on turvaline uisutada.
Kuigi jääle mineku keeld laupäevast piirkonniti leeveneb, tuleb jääle minnes pidada silmas ohutust ning olla ettevaatlik. Jääle minekust tasub lähedastele teada anda ning võimalusel ka seltsiline kaasa võtta, sest nii on abi olemas ka siis, kui peaks juhtuma õnnetus. Vältida tasub vooluveekogude jääle minekut. Näiteks selle nädala teisipäeval vajus Tartus läbi Emajõe jää laps, kelle mööduja veest välja tõmbas.
Jääaluse vee temperatuur on vaid paar kraadi üle nulli. Nii külmas vees suudab täiskasvanu pidada vastu kümmekond minutit, laps veelgi vähem. Seepärast on oluline, et lapsevanemad selgitaksid pere pisematelegi talve esimese jää ohtlikkust ning hoiaksid silma peal, et lapsed püsiks jääst eemal, kuniks külm on selle piisavalt tugevaks kasvatanud.
Jääle minnes tuleb kaasa võtta jäänaasklid, veekindlas kotis laetud mobiiltelefon ning kuivad riided. Liiast ei ole ka päästevesti kasutamine muu riietuse peal. Mõistlik on abivahendina kaasa võtta ka vile, millega saab märku anda siis, kui peaksite hätta sattuma.
Kui märkad hädalist, kelle elu või tervis on ohus või vajad ise abi, helista esimesel võimalusel hädaabinumbril 112.
Jääl liikumise meelespea
• Veendu alati, kas jää kannab ja liigu võimalusel juba eelnevalt käidud kohtades.
• Pragude, lahvanduste ning sildade juures on jää alati nõrgem ega tarvitse inimest kanda.
• Nõrgem on jää veel kõrkjate, madalike ja allikakohtade juures ning jõe, oja või kanalisatsiooni suubumiskohas.
• Praksumist kuuldes lahku kohe jäält, see tähendab, et jäässe on tekkinud praod ning see võib murduda.
• Vooluveekogul nagu jõgi või oja on jää alati nõrgem kui järvel või tiigil ning sulab ilmaolude muutudes kiiremini.
• Pimedas jääl liikumisel tuleb arvestada eksimisohuga.
• Lagedal veekogul puhub enamasti tuul, mistõttu peab arvestama külmumisohuga.
• Alkoholi tarbimine sooja saamiseks tekitab petliku soojatunde, kuid ei peata keha jahtumist, vaid hoopis kiirendab seda.
Seotud lood
Lõpuks ometi! Peipsi ja Lämmijärv tehti lahti, osa siseveekogusid samuti.
- ST
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Hetkel kuum
Enimloetud
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Kalakohad
Põhjalik ja praktiliste nõuannetega lugu fileerimisnugadest ja nende teritamisest
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele