Peipsi ja Lämmijärv tehti lahti
Mõõdukad, kuid stabiilsed miinuskraadid on lõpuks ometi järvedele enam-vähem turvalise jääkaane tekitanud. Nii Peipsi kui Lämmijärv on silmapiirini jääs.
Mustvee kordonist öeldi neljapäeva, 13. veebruari pärastlõunal Kalastajale, et alates reedest, 14. veebruarist, on lubatud minna jalgsi Peipsi järve jääle kuni Eesti–Vene piirini lõigul, mis jääb Kodavere ning Alajõe vahele. Jääle minek on keelatud Kodavere ja Meerapalu vahelisel alal ning Alajõelt Vasknarvani (vt allolevat kaarti).
Lämmijärve jääle on piirivalvurid viimastel päevadel usinasti piiritähiseid paigaldatud ning alates 14. veebruarist on lubatud minna jalgsi jääle Meerapalust lõuna pool. Neljapäeva, 13. veebruari seisuga oli piirivalvurite sõnul Lämmijärve jää paiguti üsna ebaühtlane ja rabe, kippudes seisma jäänud hõljuki all purunema. Jäänasklid kaela ja ujuvkombekas selga!
Kalaga oli sügisel Lämmijärves teist aastat järjest kehvasti – ahvenat oli kalurite mõrdades väga vähe ja triibude vähesuse üle kurtsid ka harrastajad. Kohaga on pilt veidi rõõmsam, aga koha, teadagi, annab end kätte vaid neile, kes teda püüda oskavad.
Kui miinuskraade jagub ka lähimatel päevadel (ja viimased ilmaprognoosid näikse seda kinnitavat), võiks varsti olla lubatud Peipsi järve ning Lämmijärve jääl liigelda ka tehnikaga. Praeguste ilmadega võib jääkate pakseneda sentimeetri-paari võrra ööpäevas.
Lõunapoolses Eestis on tugev jää
Youtube´i kanali Tellest Fishing eestvedaja Mikk Burm rääkis Kalastajale, et tema andmeil on Paidest lõuna poole jäävas Eestis järvedel tugev, vähemalt 10–15 sentimeetri paksune jää. Burm rääkis, et näiteks Võrtsjärvel oli juba nädala alguses kalda lähedal 10–15 sentimeetrit jääd, kaugemal oli jääkate 5–7 sentimeetrit paks. Jääolude paranemisele vaatamata soovitab Burm kõigil jääpüügile minejatel alati võtta kaasa jäänaasklid ning kasutada ujuvat talvekombinesooni. “Ohutus eelkõige, ilma naaskliteta on jääst läbi vajumine väga ohtlik, ka heas füüsilises vormis kalamees võib külmas vees kiiresti šoki saada,” pani Burm Kalastaja lugejatele südamele. Burm ise tegi oma tänavuse esimese jääpüügi juba teisipäeval. Ta kasutas ühel tugeva jääkattega Kesk-Eesti järvel sikupüügil viiesentimeetriseid põiklante ning sai saagiks mõned vägagi soliidsed ahvenad. Sellest püügiretkest tehtud videoklippi saad vaadata siit.
“Jõesoppidele ja vanajõesonnidele, kus tavaliselt saab varajasi jääpüüke teha, tänavu üldiselt veel peale ei saa. Veetase on olnud väga kõrge, üles-alla kõikunud, ning nii ei ole sinna stabiilset jääd tekkinud,” rääkis Burm Kalastajale. Erandiks on Emajõe sonnid. Seal ei ole veetase kõikunud sellisel määral, et tekkiv jää puruneks.
Suur-Emajõgi
Emajõe veetase on jätkuvalt kõrge ning luhad on üle ujutatud. Enne külmalaine saabumist tabati Tartu linna vahelt Sisevete saatkonna ja Vabadusesilla vahelt tavalise tonkaga ilusaid latikaid, aga miinuskraadid tegid sellele püügile lõpu. Neljapäeva, 13. veebruari seisuga olid Emajõe kaldaservad 3–10 meetri kauguselt jääs ning mööda jõge triivisid tekkivast jääst ja lumest moodustunud kamakad.
Nende jaoks, kes armastavad uisutada, on praegu Kärevere ja Ihaste luhtadel jõulud.
Põhja-Eestis ja Saaremaal liigub punast
Timo Tintse, kalagiidindusega tegeleva Estfishi omanik, teadis Kalastajale rääkida, et viimasel nädalal on päris hästi pihta saadud meriforellile.
See pole nii aga kaugeltki kõikjal meie rannikul. Nimelt on saadud häid tulemusi Saaremaal, eriti saare põhjarannikul. Seal teadupärast läheb meri kiiresti sügavaks, ning mingil põhjusel on sealkandis praegu meriforelli rohkelt ning teda ka tabatakse. Kalad on olnud ilusad, 2,5–3 kg raskused. Saaremaa lõunaosas, seal kus meri kalda lähedal madalam ja pigem kruusase põhjaga, on samuti punast saadud.
Hetkel kuum
“Mandril on punasega viimasel ajal olnud pigem ikaldus,” rääkis Tintse. Seda reeglit kinnitab siiski üks meeldiv erand või isegi olukorra muutus – nimelt saadi Tintse andmeil hiljuti mandri merikavete läänepiirkonnast ilus, peaaegu 8 kg kaalunud meriforell ning temani on jõudnud ka infot teistegi viimastel päevadel tabatud ilusate kalade kohta.
“Eks muidugi saab praegu püüda ka jõeforelli. Püüda tasub forellijõgede ülemjooksul, seal ei tohiks vesi olla nii kõrge kui allpool, kus püük võib lõiguti sootuks võimatu olla,” lisas Tintse.
Hiiumaa
Hiiumaal püütakse hetkel põhiliselt spinninguga meriforelli, aga tulemused ei ole kiita. Mingil põhjusel on meriforell saare ümbruse vetest kadunud või liigub kaugemal, kust ta spinninguga püütav ei ole.
Hiiumaa kraavid, ojad ja kanalid on enamuses lahti, aga hetkel sihipärast õngitsemist seal ei toimu. Tänasest on kinni ka lestapüük.
Siseveed
Sisevetel oli jääle minek seni Päästeameti poolt keelatud, ent nüüd jääle mineku piirangud leevenesid. Päästeameti pressiteenistusest öeldi Kalastajale, et alates laupäevast, 15. veebruarist võib minna kõikide siseveekogude jääle Järva-, Pärnu-, Rapla-, Saare-, Hiiu-, Ida- ja Lääne-Virumaal.
Jõgeva-, Põlva-, Tartu-, Valga-, Viljandi- ja Võrumaal minna järvede ja tiikide jääle, kuid mitte jõgede-ojade jääle.
Täielikult jääb jääle mineku keeld esialgu kehtima Harjumaal.
Vene kogukond ootas pikisilmi jääd
Dmitri Nikonorov, Facebooki grupi Рыбалка в Эстонии administraator, kes on hästi kursis venekeelse kalakogukonna uudiste ja saavutustega, nentis, et viimased kümmekond päeva on möödunud vaikselt. “Jääle veel ei saanud ja lahtises vees enam eriti püüda ei saa. Ka lõhejõgedel on olnud vaikne. Viimaste päevade jooksul ei ole mu kümnest heast tuttavast keegi jõest lõhe saanud, vaid ma ise sain neljapäeval jõest ühe natuke alla nelja kilo kaalunud lõhe” rääkis Nikonorov.
Nikonorov lisas, et tema andmeil on mõningat edu saavutatud meriforelli püügil Paldiski piirkonnas, kust on saadud ilusaid kalu.
Enimloetud
3
Põhjalik ja praktiliste nõuannetega lugu fileerimisnugadest ja nende teritamisest
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Kalakohad
Põhjalik ja praktiliste nõuannetega lugu fileerimisnugadest ja nende teritamisest
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele