Koharikas Aheru järv
Läinud pühapäeval peeti Aheru järvel spinningupüügi Eesti meistrivõistluste kolmas etapp, mille võitsid mullused meistrid Siim Enders ja Janno Jaadla. Kolm paremat paatkonda püüdsid võistluse ajal igaüks kümmekond ilusat, keskmiselt umbes 60 cm pikkust kohakala.
Eriti huvitav on võistlejate info selle kohta, et paaril-kolmel võistlusele eelnenud treeningpäeval nähti live-andurite ekraanidel erakordselt palju aktiivseid, sealhulgas väga suuri kohasid. Kaks sportlast ütlesid Kalastajale, et võrreldavat pilti on nad näinud vaid kohaparadiis Võrtsjärvel ja ka siis vaid selle kõige parematel päevadel.
Võrtsjärvega nii ja naa
Võrtsjärvel saadakse live-andureid kasutades üksjagu koha, sealhulgas kopsakaid isendeid. Kalastajani on jõudnud teated mitmetest üle 5-kilotest kaladest. Küll aga saab öelda, et järvel püüdjate tulemused pendeldavad üles-alla. Näiteks kui Tõnu Väät sai 29. juunil umbes kolme tunni jooksul kaheksa valdavalt 60–65 cm pikkust koha, siis 28. juunil ja 1. juulil Võrtsjärvel püüdnud Kalastus.eu juht Marko Maisa jäi hoopis ilma: „Kolmapäeval tegin varahommikust püüki, kella neljast kümneni. Ühe alamõõdulise sain kätte. Umbes kella üheksast muutus kala aktiivsemaks, nägin ilusaid kolle ringi ujumas. Kohe kahju oli ära minna, aga mis teha, kohustused,“ rääkis ta. „Pühapäeval käisin kah, püügiaeg oli sama, aga siis ma ei saanud midagi, ainult ühe löögi. Need, kes kauem püüdsid ja Võrtsjärve live-tehnikat hästi valdavad, võlusid ikka midagi välja.“ Näiteks teatas viiekilose koha tabamisest W-Fishi kaupluste juht Martin Meier.
Marko Maisa, kelle püük Võrtsjärvel ebaõnnestus, sai aga revanši kena 5,11 koha näol, mille ta tabas öösel ühest väiksemast järvest.
Ilusad kohakalad
Emajõgi on ahtram ja nõuab palju tööd
Viimase nädala püügid Emajõel kinnitavad, et koha jões on, aga võtt on väga tujutsev ja etteaimamatu. Kuulsamad augud on praeguseks n-ö ära taotud ja hooaja algusega võrreldes on neis kala tunduvalt vähemaks jäänud. Enamus püüki tulevast kohast on alamõõduline. Jõele on ilmunud kalatükiga püüdjad ja osadel andmetel saavad nad koha oluliselt paremini kui landimehed.
27. juunil pika 15-tunnise püügisessiooni teinud vennad Tõnu ja Rain Väät alustasid koha jahtimist varahommikul vihmasajus. Vihm lakkas umbes kella 11 paiku hommikul, selleks ajaks ei olnud toimunud ühtegi võttu. Kui päike välja tuli ja ilm soojaks muutus, muutus kohe aktiivseks ka koha. Õhtupoolikul püüki lõpetades oli tulemuseks kuus mõõdukala vahemikus 47–57 cm, ka saadi ligi paarkümmend alamõõdulist isendit, kellest mõned olid väga pisikesed, vaid paarisajagrammised.
Erilist värvieelistust ei paistnud Emajõe kohad tol päeval üles näitavat, võeti nii rohekaid, päris naturaalseid kui ka kollakasoranže võdikuid. Huvitava asjaoluna võib märkida, et ligikaudu pool kaladest saadi mitte klassikalistest, üldtuntud kohapüügi kohtadest, vaid jõe madalamates osades ebaühtlast, kivide- või mättarohket põhja otsides ja selle kohal püüdes.
Emajõe kohaspets Erkki Juronen ütles neljapäeva lõuna paiku Kalastajale, et käis viimati jõel teisipäeval ning püüdis kella kolmest viieni päeval. „Luunjast läksin peale, Mäksani püüdsin, sain kaks mõõdulist koha ja kümmekond alamõõdulist. Võttis imelikku kollast jigi, mis mul lõpuks põhja jäi,“ rääkis ta. „Põhilise aja olen sel suvel püüdnud Ihaste ja Luunja kandis, aga kiidelda ei ole eriti millegagi – mõõdulisi kohasid olen saanud pigem vähe. Ja muidugi oleneb päevast, mõnel päeval ei toimu üldse midagi. Väikest kala on hästi palju, enamus kohadest on umbes 40 cm pikkused.
Minu arvates on sel aastal parim võtt veel ees. Alati kipub olema nii, et mehed väsivad juuli alguseks ära, aga siis teeb koha suu lahti ja hakkab võtma. Ilm peab muidugi olema soe ja päikeseline, külmaga ei ole head saaki loota.“
Mida sa teiste veekogude kohta kuulnud oled? „Lämmijärvelt pidid praegu kõvasti koha saama, juttude järgi lausa 50–60 kala päevas, aga ainult üks kala kümnest annab mõõdu välja.“
Tartlane Valmar Evert käis viimase nädala sees Emajõel neli korda – pühapäeval Praagal ning nädala alguses kolm korda linnavahel. „Ühel õhtul neljast on täppi läinud, siis õnnestus linnavahelt saada kolm mõõdukoha ja üks 2,5-kilone tõugjas, mis pärast pildistamist tagasi läks. Kohad tulid Narvali Ukraina lipu värvi jigiga, tõugjas aga Hot Perchi värvinguga. Koha näib jões olevat küll, lööke ja võtte on päris palju, aga otsa jääb kole kehvasti ja lisaks võtab üksikutel päevadel ja imelikel kellaaegadel. Aktiivsushetked on lühikesed, nii tund-poolteist, kui sel ajal õiges kohas oled, siis saad. Nii palju, kui ma teiste meestega olen suhelnud, on kõigi nende info üsna sarnane – mõõdukala tuleb püüki vähe ja suure tööga. Aga kes ei käi, see ei saa kindlasti!“
Sten Urbanik Kalastussport.ee-st käis Emajõel kolmapäeva hommikul ning tulemuseks oli viis alamõõdulist ja üks mõõdus koha. Ka tema kinnitas, et enamus püüki tulevast kalast on jätkuvalt väike. „Püüdsime Luunjast ülesvoolu jäävat jõelõiku kuni vangla sillani. Lööke ja togimisi oli päris palju ning lisaks kohadele saime kätte ka neli mõõdulist haugi. Kõige paremini toimis Ukraina lipu värving. Viimasel nädalal on spinningumehi vähemaks jäänud ning jõe äärde on tekkinud arvukalt viidikatükiga tonkatajaid.“
Mida poe kliendid räägivad? „Lämmijärv pidi praegu hästi koha andma. Laaksaare ja Uhtnina alt saadakse loopides, Laaksaarest Mehikoorma poole aga trollitakse. Trollides on kala suurem, heal päeval saab täis limiidi paari-kolmekiloste kaladega.“
Ühe vahva ja mitte kõige igapäevasema tabamuse sai Emajõel öise angerjapüügi käigus Argo Reinhold, kel õnnestus kätte saada 1,5 kilo kaalunud säga.
Narva jõe ilus kohasaak
Narva jõe lähtest saadakse microjigiga ilusat ahvenat ning ahvenapüügi käigus kaaskaladena ilusaid kohasid.
Tartus Kalastussport.ee kauplust pidav Sten Urbanik käis sõpradega Narva jõel laupäeval ja pühapäeval ning läks peale Vasknarvast. „Viimased korrad enam järvele polegi üritanud minna, jõel on piisavalt tegevust ja tuuline on kah olnud,“ rääkis ta. „Laupäeval saime ahvenapüügi käigus tillukeste jigidega jõe lähtest kaheksa mõõdukoha, pühapäeval neli. Püüdsime muulide vahelt sügavama jõesängi osa pealt 10–12-grammiste peade ja naturaalsetes toonides jigidega. Laupäeval tulid esimesed kohad kohe pärast jõele minekut umbes nelja paiku, aga muidu võtab koha seal paremini õhtupoole. Ahvenat saime mõlemal korral 7–8 kg ja mõõt oli ilus, saagi sees oli mitmeid 500–600-grammiseid kalu. Ahven on seal laiali, ühe ankru pealt väga palju ei saa, pead liikuma ja otsima, aga kui tuleb, siis on valdavalt ilus kala.
Sten Urbanik ja sõbrad Vasknarvas
Piirivalve käest saime pühapäeval 200 eurot trahvi, kuna väidetavalt läksime liiga piiri lähedale. Meie kajaloodi järgi oli piirini üle 20 meetri, aga piirivalvurid väitsid, et ainult kaks ning et nende radar on täpsem kui meie GPS. Võib-olla venelased siis segavad GPS-i signaali, et niimoodi näitas. Samas kandis elavate tuttavate robotniidukid pidid kah segast panema, lähevad vahepeal alast välja suvalistesse kohtadesse niitma. Nii et kes sealkandis püüavad, olge ettevaatlikud!“
Tartlane Tõnu Lehtsaar käis Narva jõel Vasknarvas kolmapäeval ning sai kala küll, aga oleks lootnud enamat. „Olin jõel veidi valel ajal, alustasin hommikul kella kaheksa paiku ja püüdsin lõunani. Vasknarvas tuleb korraliku saagi saamiseks püüda kas varahommikul või hilisõhtul, aga seekord oli nii. Võtsin kaasa 3,3 kg ahvenat, päid oli vähe, aga kala oli väga ilus, 400–500 g. Ainult mõned üksikud väiksemad olid sees. Koha minul ei õnnestunud saada, aga seda olnuks ka palju loota – koha hakkab Vasknarvas võtma ikkagi õhtul. Enamuse ajast püüdsin tugeva voolu seest jõe lähtes, kus sügavust oli 2,5–3 meetrit, ja nii ussiga tonka kui microjigiga. Kala tulid laias laastus pooleks.
Vasknarvas on väga suureks nuhtluseks kihulaste pilved – need tüütused ronivad igale poole riiete alla ja purevad isukalt. Lühikeste riietega ja tuulevaikse ilmaga on seal püüdmine väga piinarikas.“
Vana hea rannikumeri
Kõik allikad, kellelt Kalastaja viimasel ajal rannikumere saakide kohta infot uurib, rehmavad resigneerunult ja lausuvad, et kõik on nii nagu ikka. See tähendab, et on nii kena haugi, kopsakat ahvenat kui ka korralikku säinast.
Vormsi saare vetes spinningupüügituure korraldav kalagiid Timo Tintse rääkis Kalastajale viimaste päevade tulemusi kommenteerides, et on piirdunud peamiselt saarest lõunasse jäävate aladega, sest põhjapoolsetel platsidel ei ole tuuleolude õttu saanud väga püüda. „Haugid on ilusad, suuremad küündivad sinna 70 cm kanti ja rohkemgi. Vormsi vete kontekstis on see korralik suurus. Vahel püüame 50–55 cm pikkused väledad noored haugid nii-öelda eest ära, siis jõuavad vanemad ja suuremad memmed-taadid ka landini,“ rääkis ta naerdes.
Peamiselt on püük käinud hõbedaste Sohni plekklantidega. Haugide vahele tuleb, nii nagu ikka, mõningaid säinaid ja üksikuid ahvenaid. Tintse sõnul ei ole ta veel täheldanud, et ahven oleks parvedesse koondunud. „Kerget pöörleva landiga spinningut ei ole veel vaja läinud,“ lisas ta.
Mereahven hakkab parvedesse kogunema
Esimesi märke ahvenate parve kogunemisest on aga tuvastanud Muhu saare vetes kalagiidi teenuseid pakkuv Martin Üürike aka Vänto. Ta rääkis Kalastajale, et püüdis kolmapäeval terve päeva pöörleva landiga, et ahvenaid tabada, ning mitmes kohas õnnestus püüdjail pihta saada mitte enam üksikutele, vaid väikestesse parvedesse kogunenud triibudele.
Eelmisel nädalal Kuressaare lähedal paadist haugi püüdnud Sander Suurhans rääkis Kalastajale, et mõnetunnise landipildumise tulemuseks oli üle 40 paadist läbi käinud haugi, nende hulgas oli üks 4,3 kg kaalunud isend ja mitu üle kolmekilost haugi.
Kuressaare Nooruse kooli kalastusringi poiste ahvenaretk Karujärvele
Suurhans, kes juhendab Kuressaare Nooruse koolis tegutsevat kalastusringi, käis 28. juunil kalastusringi poistega Karujärvel ahvenaid püüdmas. „Suurt saaki ei saanud, aga midagi ikka. Pisikest haugi tuli ka omajagu,“ lisas ta.
Hiiumaa kalarindel muutusteta
Hiiumaa kalaelu kulgeb tavapärases rütmis ehk haugi ja säina taktikepi all. Võrguga on saadud natuke siiga ja kaugemalt tuuakse lesta, aga ahvenat ikka veel ei ole.
Kärdlas Hiiu Viikingi kalastus- ja paaditarvete kauplust pidav Taido Elmi ütles Kalastajale, et Hiiumaal on soe ja lämbe ning kalurid puhkavad ja korrastavad merest välja toodud mõrdasid. „Järgmisel nädalal on siin suur kalurite päev, valmistume selleks. Siis algab Kärdlast Muhu väina regatt – sellest tuleb väga kõva üritus – ning Dago jahtklubi saab 50-aastaseks. Teeme mõlemal üritusel süüa ja hetkel läheb kõik kala, mis kätte õnnestub saada, nende ettevalmistusse,“ rääkis ta.
„Aga kalarindel suuri muutuseid vahepeal aset leidnud ei ole. Haugi püütakse ja saadakse korralikult, säinauputus on nüüd jõudnud ka sadamatesse. Ahvenast pole midagi kuulda. Siiapüüdjad vahepeal mingi nähvaka said, aga muidu on olnud siiaga kah viletsavõitu. Lestavõrgul käiakse kaugel, tööd on sellega palju ja kogused pole väga suured, aga lesta realiseerimisega mingit probleemi pole – tullakse koju järgi!“
Hanno Kask sättis end neljapäeva lõuna paiku, kui Kalastaja talle helistas, just merele haugi püüdma. „Ilm on super – sooja on 24 kraadi, taevas on peaaegu selge, päike paistab ja tuul on minimaalne,“ rõõmustas ta.
„Üldiselt on siin Hiiumaal asjad vanamoodi ehk et püügikalad on haug ja säinas. Haugid on end kurguni ümarmudilaid täis õginud ja vähemalt minule on jäänud mulje, et nad ongi tihedamalt koos ümarmudilakolooniate juures ning liiguvad koos nendega. Kui varem on haugid suvel passinud peamiselt põlvesügavuses vees, siis praegu on nad isegi 1,2 m peal. Ses mõttes on asi eelnevate aastatega võrreldes natuke sassis. Tume ja hele põhi, mille järgi tavaliselt kala on saanud otsida, et tähenda praegu midagi – vabalt võib olla nii, et kolm sellist kohta ei anna ühtegi võttu, aga neljanda pealt saad kümne heitega limiidi täis. Haugi puhul on positiivne aga see, et teda saadakse ka põhjaranniku lahesoppidest, kus haugi pole aastaid olnud.
Hanno Kase hauge Hiiumaa ümbrusest
Ise käisin viimati merel eelmisel nädalavahetusel ja sain oma viis haugi kiiresti kätte. Püüdsin ainult kolme landiga – Williamsi plekiga, Edi Slaideri ja Sohniga. Kus kala on, seal midagi muud tarvis pole!“ rääkis ta.
Aga kuidas on teiste kaladega? „Säinast on lolluseni, nüüd on sadamad kah säinast täis löönud. Seda saadakse igasuguste lantide ja kõikvõimalike söötadega. Ja sel aastal on säina mõõt väga ilus, paarikiloseid kalu saab iga kord – kui selline ikka lanti võtab, on kõik kolm konksu korraga suus!
Ahvenat ei ole sadamates üldse, seda ei saada ei õnge ega spinninguga. Ahvenakilo maksab praegu viis eurot, kuskil mõrdade ja võrkudega järelikult midagi ikka tuleb, aga mitte palju.
Võrkudega saadakse kaugemalt juba ka lesta, aga kalda ääres teda veel ei ole. Kui sõita paadiga Näkimadalatele, siis sealt annaks ilmselt lesta püüda ka tonkaga, aga hiidlased ei tee niisugust asja eluilmaski!“
Pärnu jõe haugid ja latikad
Pärnu jõel saadakse fiidriga latikat, aga muud märkimisväärset jõel ei toimu. Ahvenat on linnavahelisel jõelõigul vähe ja needki on laiali. Kalamehed on kohapüügi ootel.
Pärnakas Janek Ilves oli neljapäeval, kui Kalastaja talle helistas, just Pärnu jõel Vana silla juures ja õngitses latikat. „Ühe poolekilose olen täna lihtkäsiõngega saanud, aga ei enam. Fiidriga tuleb latikat paiguti juba päris hästi, aga lihtkäsiõngega püüdmiseks on ta veel liiga kaugel ega taha ka söötes kalda lähedale tulla,“ kurtis ta.
Janek Ilves Pärnu jõel
„Kolmapäeval käisin Paikuse all haugi püüdmas, sain kaks tükki, 1,5 kg ja 2,5 kg. Mõlemad võtsid Kuusamo Professorit. Tagasiteel proovisin, et kas ahvenat kah juba liigub, aga tuli tõdeda, et ei liigu. Ahven veel parve läinud ei ole ja tundub, et jões on teda praegu üldse vähevõitu. Igatahes traditsioonilistes ahvenakohtades ei paista teda olevat. Tänagi oli üks paat ennist sadama ees, kus tavaliselt ahvenat püütakse, aga kadus sealt kiiresti ära. Mõned triibud olen õngitsemise käigus saanud, aga ütleme nii, et vilets.
Enne, kui koha lahti pole läinud, kestab siin eeldatavasti samasugune tasapaks hapukurgihooaeg. Landiga haugi saab ja vahepeal viskab fiidriga latikat, aga muidu ootavad kalamehed kohapüüki,“ rääkis ta.
Peipsi ahvenapüük ei saa kuidagi hoogu üles
Peipsi järve ahvenapüük kogub vaikselt tuure, ent korralikult käima pole läinud. Facebooki gruppides leiduva info kohaselt on hakatud ilusas mõõdus ahvenat saama trollides ja kuigi palju tuleb juba ka jigitades, ent parvedesse pole kala veel läinud ning ühe koha pealt ketti ei saada.
Tartlane Tõnu Lehtsaar on viimase nädala sees Peipsil käinud kaks raksu ja on mõlemal korral kala saanud, aga saak pole olnud kuigi suur. Mõlemal korral on ta järvele läinud Mustvee alt. „Möödunud nädalavahetusel käisin lastelastega, siis tõsist püüki väga teha ei saanud. Teisipäeva õhtul läksin peale neljast pärastlõunal ja püüdsin kaheksani õhtul. Olin küllaltki kalda lähedal, umbes 1 km kaugusel, ning vett oli all 3–4 meetrit. Püüdsin microjigiga ning teistest paremini paistsid töötavat hõbedased ja sinised toonid. Kõige efektiivsemad olid rohusaarte servad. Rohi veel veepinnani ei ulatu, see on umbes pool meetrit vee all, aga kui sellise rohusaare leidsid, siis selle servast võttis kõige paremini. Peale minu olid peal veel üksikud paadid, aga kõik liikusid ringi ja otsisid aktiivset kala.
Mõlemal korral võtsin ära veidi alla 3 kg ahvenaid. Kala oli erinevas mõõdus – sees oli 200–300-grammiseid, aga ära sai võetud ka mõned 120-grammiseid. Alla 100-grammised viskasin tagasi. Nii palju, kui ma sel aastal järvel olen käinud, on kala olnud valdavalt ilusas mõõdus. Kui varem on enamus ahvenaid olnud väikesed ja nende sekka on visanud mõned korralikud, siis sel aastal on vastupidi – enamus kala on korralik, 200-grammine ja üle selle. Microjigiga on selliseid lust püüda! Mis on aga sel aastal anomaalne, on see, et mida aeg õhtu poole, seda kehvemaks on võtt läinud.“
Võitlus kanuu, põdralehma ja forellidega
Pärnakas Norman Üpraus, tuntud kohapüüdja, näikse olevat talle omase põhjalikkusega ette võtnud ka jõeforellijahi. Mehe sõnul on tema jõekapüük alates märtsikuust olnud sõna otseses mõttes katsumuste rada. „Kajakki on saanud vedada üle kivide ja läbi horisontaalse metsa rohkem, kui oskasin kunagi ette kujutada. On tulnud agressiivse põdralehma eest puu otsa põgeneda. Vahepeal ikka on mõned 40+ kalad visanud, aga meeletu vaevaga. See nädal oli juba parem. Minu jaoks uuelt jõelt tuli ilus 46 cm pikkune kala ja paarkümmend alammõõdu ja 40 cm vahel isendit. Tee selle jõelõiguni oli üks arutu kajaki vedamine.“
27. juuni õhtul püüdis Üpraus üht lühemat talle võõra jõe lõiku, kust ta sai omaseotud, hiirt meenutava liitsiga 39 cm ja 40 cm jõeforellid. Järgmisel hommikul oli tal plaanis püüda ühel tuttavamal jõel. Püügikohta jõudes selgus, et seal on juba konkurendid ees ning tuli otsida uus koht, mis tagantjärele tarkusena osutus õigeks valikuks.
Hiirt imiteeriv liits
„Mõnusas, rohelise veetaimede mati aluses voolusoones tegi üks 40 cm forell ampsu ja rändas külmakasti. 20 meetrit edasi ja võtt... sõitis hooga minu suunas. Alles siis, kui kõrval oli, sain aru, et tegemist on vähe suurema isendiga. Mõned minutid madistamist ja 51 cm ning 1,76 kg mamma käes. Vägev! Pildid, puhastamine ja edasi. 20 meetrit ja järgmine pauk. Nüüd oli kohe aru saada, et jälle kobe kala. Laamendas korralikult, aga kahva ta maandus – täpselt 1,76 kg. Kiire pilt ja tagasi omi asju ajama. Kõik kalad tulid omaseotud liitsidega.“
Linaskipüük käib täiel rinnal
Linask on nüüdseks enamikes kohtades kudenud ning võtab isukalt. Hulgaliselt laekub teateid Paunküla veehoidla madalamatest ja taimestikurohkematest piirkondadest saadud kopsakatest saakidest. Ka tuleb infot Maardu järvest saadud mitme-mitmepealistest sumbatäitest, kuid viimati mainitud veekogu linaskid kipuvad olema pigem väikesevõitu.
Linask on hakanud kenasti võtma ka Saaremaa järvedes. Seda kala on rohkesti näiteks Mullutu-Suurlahes, Vägara lahes, Karujärves, Sarapiku ning Koigi järvedes ning Ida-Saaremaa magedaveelistes meresoppides.
Seotud lood
Enimloetud
5
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Kalakohad
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele