Vastavalt regionaal- ja põllumajandusministri 2026. aasta ajutiste püügikitsenduste määrusele tohib Pärnu jõel püüda allveepüügivahendi ja harpuunpüssiga kuni kolm koha. Varasemast tean, et Pärnu jõel allveepüügivahenditega püüda ei tohtinud, sest jõgi kuulub lõhejõgede nimekirja. Kui küsisin selle kohta Keskkonnaameti juturobotilt, väitis temagi, et tohib, aga on vaja osta kalastuskaart. Allveepüügiks kalastuskaarti aga Pärnu jõele osta ei saa. Kuidas sellega siis on – kas Pärnu jõel ikkagi tohib harpuuniga püüda või mitte ja kui tohib, kas kalastuskaarti on vaja ja kuidas seda soetada saab?
Lugupidamisega, Erkki Mäeväli, Seikle Kalal MTÜ
Erkki Mäeväli küsimusele vastab Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku osakonna vee-elustiku vanemspetsialist Märt Kesküla.
Pärnu jões siiski ei tohi allveepüügivahendiga koha püüda, sest kalapüügieeskirja § 51 lg 29 keelab lõhejõgedes harpuunpüssiga püügi. Segadust tekitab ajutiste püügikitsenduste määrus, mis lubab kolme koha püügi allveepüügivahendiga Pärnu jõel ja Sauga jõel alal, mis jääb jõe suudmest Sauga sillani. Kahjuks ei ole ministeerium määrust ette valmistades pannud tähele kalapüügieeskirja keelavat punkti ning määrused on selles osas vastuolulised. Kuna kalapüügieeskiri on vabariigi valitsuse määrus ja ajutiste püügikitsenduste määrus on keskkonnaministri määrus, siis tuleb antud olukorras lähtuda kalapüügieeskirjast. Saadame ministeeriumile ka info, et nad vastuolu määrustes parandaksid.
Kuni kolme koha püük on lubatud allveepüügivahenditega Sauga jõest kuni Sauga sillani (umbes 1,5 km suudmest ülesvoolu), sest Sauga jõgi ei ole lõhejõgede nimekirjas. Kehtib tavaline harrastuspüügiõigus ja eraldi kalastuskaarti vormistama ei pea.
Seotud lood
- ST
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Hetkel kuum
Enimloetud
3
Püstitati võistluse ajaloo uus ahvenarekord
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Püstitati võistluse ajaloo uus ahvenarekord
Kalakohad
Kus passivad kõige suuremad ahvenad ja kuidas neid kätte saada?
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele