2025. aasta kalandustegu on kormoranide ohjamise ja heidutamise lubamine
Konkursi peaauhind
„Kalandusteo konkursi eesmärgiks on väärtustada neid organisatsioone, tegijaid või tegusid, millest Eesti kalandusele kasu on sündinud,“ ütles Kalastajale Kalanduse teabekeskuse juhataja Toomas Armulik.
Konkursi peaauhinna kandidaadid esitasid traditsiooniliselt žürii liikmed, kelleks olid ministeeriumite, kõrgkoolide, erialaliitude, harrastuskalastajate ning kalanduspiirkondade esindajad. Žürii esikoha vääriliseks tunnistati Keskkonnaameti töö kormoranide ohjamise ja heidutamise lubade menetlemisel ja väljaandmisel ning kalanduse tegevusrühmade – Hiiukala, Liivi Lahe Kalanduskogu, Läänemaa Rannakalanduse Seltsi, Harju Kalandusühingu ja Vee-elustiku Seltsi – tegevus kormoranide ohjamisel ja heidutamisel. Võitja edumaa oli seekord veenev.
Teiseks tuli Eesti Kalaliidu tegevus. „Kalaliit on 30 aastat seisnud kalandussektori huvide eest, edendanud kalurite, teadlaste ja riigi vahelist koostööd ning aidanud kaasa ekspordivõimaluste leidmisele kalatööstuste toodangule. Täna müüakse Eesti kalatööstuste toodangut rohkem kui viiekümnesse riiki,“ rääkis Armulik.
Kolmanda koha sai Püssi paisu eemaldamine ja kalapääsu rajamine, mille tulemusena avanes merest jõkke rändavatele kaladele tee Purtse jõe kesk- ja ülemjooksule ning Purtse jõe suurimale lisajõele.
Rahvahääletus
Rahva lemmiku kategoorias esitati seekord konkursile 54 kalandustegu; korraldajate eelvaliku tulemusel jätkas võistlemist 13 tegu, mis pandi internetis lõpphääletusele ning kus oma hääle said anda kõik huvilised. Armuliku sõnul üritasid korraldajad teha niisuguse eelvaliku, mis kataks kogu Eestit nii geograafilises kui tegude spektri mõttes, s.t et kümnest viis või kuus tegu ei satuks Pärnusse või Võrtsjärve äärde. Mitmed konkursile eritatud teod olid kogukonnapõhised ning inimesed said omakandi teo eest häält andes väärtustada piirkondlikku momenti.
Hääletamine kestis 19. aprilli südaööni aasta kalandusteo veebilehel ning igalt hääletajalt läks arvesse ainult üks hääl. „Kõik antud hääled kontrolliti üle, topelt ning robotiga antud hääled tuvastati ning tühistati. Kui esimestel aastatel oli neid, kes üritasid häältega sohki teha, üsna palju, siis seekord nii vähe, et nende häälte hulk poleks muutnud midagi,“ lisas Armulik.
Ka rahvahääletuse võitis veenva ülekaaluga kormoranide ohjamise ja heidutamise lubamine kisklussurve vähendamiseks kalavarudele. Selle eest kogus Keskkonnaamet koostöös kalanduse tegevusrühmade ja Vee-elustiku Selts MTÜ-ga 27% antud häältest.
Teiseks tuli elamusliku kalandusõppe, teaduspõhise sisu ja praktilise kogemuse ühendamise eest õppeprogrammides ning kogukonna kalanduskultuuri edendamisse kaasamise eest Eesti Maaülikooli Võrtsjärve õppekeskus (Järvemuuseum), mis kogus 14% häältest.
Kolmandaks jäi Riigimetsa Majandamise Keskuse poolt siia, meriforelli ja tuura noorkalade kasvatamine ja veekogudesse asustamine, kalade rändetõkete eemaldamine ning Vihula ja Kotka paisu lammutamise nimel tegutsemine, kogudes 12% häältest.
„Kui kormoranide ohjamine ja heidutamine võidutses mõlemas kategoorias silmatorkava edumaaga ning selle hääletasid esimeseks nii erialaspetsialistid kui ka rahvas, on järelikult tegu ikkagi suure probleemiga, millele tuleb rohkem tähelepanu pöörata ning millega peab senisest enam tegelema. Ehkki konkursi võidupärjad lähevad Keskkonnaametile, tuleb rõhutada, et amet küll menetleb ja väljastab kormoranide ohjamise ja heidutamise lube, aga reaalselt tegelevad õlitamise ja heidutamisega kalanduspiirkonnad, kalurite ühendused ja vabatahtlikke koondavad MTÜ-d. Nemad on selle tunnustuse täpselt samamoodi ära teeninud,“ kommenteeris Armulik.
2025. aasta kalandusteo auhinnad antakse üle 25. aprillil toimuval avatud kalasadamate päeva peaüritusel Hara sadamas.
Seotud lood
Pikim neelatud Võrtsjärve kala oli 70 cm pikkune angerjas
Enimloetud
4
6
Hooajaväline reis Froyale ja Hitrale, 23.–30. märts 2026
Viimased lood
Kalakohad
Põhjalik lugu sellest, kuidas vimba kiirest voolust õigete võtetega püüda
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele