Eesti rannikumere kalapüügi viimased kümme aastat ei kujuta endast järsku allakäigukõverat ega võimsat kalavarude taastumist. Pigem joonistub meie teadlaste iga-aastastest rannikumere aruannetest välja ikka ja jälle korduv muster: kui sünnib mõni tugev põlvkond, paranevad saagid kiiresti; sellele järgnev hüppeliselt suurenev kutseliste kalurite püügisurve viib aga kalavaru kiiresti alla tagasi. Eriti torkab selline arengumuster silma ahvena, aga ka koha ja haugi puhul.
Hea lugeja! See siin on alles sisuka loo esimene lõik. Kui sa oleks tellija, saaksid seda
artiklit lugedes teada:
- millised rannikumere kalad on viimase kümnendi jooksul kõige rohkem kosunud ja millised kõige järsemalt taandunud;
- kuidas on ahvenapüügi raskuskese Pärnu lahest mujale liikunud ja mida teadlased selle taga näevad;
- miks ei vii isegi tugevad kalapõlvkonnad varude püsiva taastumiseni ning mida soovitavad teadlased püügikoormuse kohta.