Eesti rannikumere kalapüügi viimased kümme aastat ei kujuta endast järsku allakäigukõverat ega võimsat kalavarude taastumist. Pigem joonistub meie teadlaste iga-aastastest rannikumere aruannetest välja ikka ja jälle korduv muster: kui sünnib mõni tugev põlvkond, paranevad saagid kiiresti; sellele järgnev hüppeliselt suurenev kutseliste kalurite püügisurve viib aga kalavaru kiiresti alla tagasi. Eriti torkab selline arengumuster silma ahvena, aga ka koha ja haugi puhul.

Hea lugeja! See siin on alles sisuka loo esimene lõik. Kui sa oleks tellija, saaksid seda artiklit lugedes teada:

  • millised rannikumere kalad on viimase kümnendi jooksul kõige rohkem kosunud ja millised kõige järsemalt taandunud;
  • kuidas on ahvenapüügi raskuskese Pärnu lahest mujale liikunud ja mida teadlased selle taga näevad;
  • miks ei vii isegi tugevad kalapõlvkonnad varude püsiva taastumiseni ning mida soovitavad teadlased püügikoormuse kohta.
Rannikumere Ameerika mäed: millised kalad on viimase 10 aastaga kosunud, millised kukkunud, kes tuleb asemele?
  • Foto: Alvar Heiste/Juhko Voomets/Ralf Mae/Martin Üürike
Käesoleva artikli koostamiseks analüüsis Kalastaja Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi iga-aastaseid rannikumere kalade uuringuid. Alustasime 2015. aasta uuringust ning lõpetasime viimase, 2025. aasta omaga. Kokku töötasime oma tagasihoidlike võimete ja võimaluste piires läbi ligikaudu paar tuhat lehekülge tihedat teksti ja vägevaid tabeleid-graafikuid.

Seotud lood

Lood
  • 24.04.26, 07:00
Õngitsemine edasijõudnutele: rakenduse juhtimine, kontrollimine ja mängitamine
Oled sa kunagi mõelnud, miks üks õngitseja saab samas kohas kordades rohkem võtte kui teised? Sageli ei peitu saladus mitte varustuses ega söödas, vaid selles, kuidas rakendust vees juhitakse, kontrollitakse ja mängitatakse. Kui tahad olla edukam kalamees, pead mõistma, mis toimub vee all. Selles loos avame võtete maailma, mille abil saada võtma ka ettevaatlikud kalad. Loe, kuidas rakendus enda kasuks tööle panna ning muuta keskpärane päev tõeliseks edulooks.
Lood
  • 14.05.26, 07:30
10+ kevadhaug: kogenud püüdjad õpetavad suure kala otsimise loogikat
Küsimus pole selles, kas vees ujub kümnekilone kala. Kindlasti on ta seal olemas! Küsimus on hoopis selles, kas sina oled õigel hetkel õiges kohas ja teed õiged otsused. Kolmekordne spinningupüügi maailmameister Ivo Sööt ja suurte haugide püügile spetsialiseerunud Erkki Mäeväli rääkisid Kalastaja Kalaradari podcasti saatejuhile Rain Eralale, kuidas nemad suurt haugi jahivad.
Lood
  • 08.05.26, 07:00
Vormsi vete haugid: ülevaade püügikohtadest, lantidest ja taktikast
Vormsi saare ümbrus ja Läänemaa rannikumeri pakub häid võimalusi haugi püügiks kevadest hilissügiseni. Seda just tänu vaheldusrikkale rannajoonele, kus madalad lahesopid ja karitipud vahelduvad, hoides kinni sooja vett ning vajalikku söögipoolist.
Lood
  • 01.05.26, 14:30
Spinninguga haugipüük madalas vees: süsteemne lähenemine
Kuidas lugeda veekogu ja saada kala oludes, kus haug on ettevaatlik
Haugipüük madalas vees esitab püüdjale küllaltki spetsiifilisi nõudmisi, seetõttu peavad paljud kalamehed selliseid paiku keerulisteks ja väheperspektiivseteks. Kogenud spinningumees aga teab, et just siit tulevad sageli hooaja kõige ilusamad saagid. Georg Semenovski jagab selles loos oma teadmisi ja kogemusi, kuidas madalad veed enda kasuks tööle panna.
  • ST
Sisuturundus
  • 27.03.26, 09:31
Auhinnatud elektrikaubik, mis on loodud päris tööks
Elektriline liikuvus Euroopas ei puuduta enam üksnes sõiduautosid. Kia tõi eelmise aasta lõpus turule täiselektrilise kaubiku PV5, mis on ehitatud spetsiaalselt elektriliste kaubikute jaoks loodud platvormile e-GMP.s ja pakub hulgaliselt võimalusi tarbesõiduki konfigureerimiseks. Kia PV5 on saadaval kahe- ja kolmekohalise pakiautona, 5-kohalise meeskonnakaubikuna ja viie- ning seitsmekohalise reisijatebussina. Viimast saab kohaldada ka invavedudeks. Aasta lõpus on mudel saadaval ka šassii versioonis.
Tagasi Kalastaja esilehele