„Kalandusteo konkursi eesmärgiks on väärtustada neid organisatsioone, tegijaid või tegusid, millest Eesti kalandusele kasu on sündinud,“ ütles Kalastajale Kalanduse teabekeskuse juhataja Toomas Armulik. Seekord esitati konkursile kokku 54 kalandustegu, millest eriilmelisi oli 36.
Kuna kõiki 30 kandidaati ei saa hääletamiseks välja panna – inimesed ei viitsi nii pikka nimekirja lõpunigi lugeda – oli Armuliku sõnul kõige nende seast niisuguse eelvaliku tegemine, mis kataks kogu Eestit nii geograafilises kui tegude spektri mõttes, s.t et kümnest viis või kuus tegu ei satuks Pärnusse või Võrtsjärve äärde. Armuliku sõnul on mitmed teod on kogukonnapõhised, inimesed saavad omakandi teo eest häält andes väärtustada piirkondlikku momenti.
Korraldajate eelvaliku tulemusel jätkab võistlemist 13 tegu, mis on pandud internetis lõpphääletusele.
1. Siia, meriforelli ja tuura noorkalade kasvatamine ja veekogudesse asustamine. Kalade rändetõkete eemaldamine, Vihula ja Kotka paisu lammutamise nimel tegutsemine – Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK).
2. Jõgedes jõe- ja meriforelli kudeplatside loomine, kopratammide eemaldamine – Vabatahtlik Kalakaitse MTÜ.
3. Pärnu meritindi festivali algatamine ja eestvedamine; meritindi väärtustamine gurmeekalana rahvaüritustel ja Pärnu toitlustusasutustes – Indrek Tekko ja Eesti kala eest MTÜ.
4. Hanno Kask ja ajakiri Kalastaja– toidulaual vähem levinud kalade väärtustamine, võõrliigi ümarmudila kulinaarne tutvustamine meedias, retseptiraamatutes ja kalapidudel.
5. Eesti Kalaliit– 30 aastat pühendunud tegutsemist kalandussektori huvide eest seismisel ning kalurite, teadlaste ja riigi vahelise koostöö edendamisel.
6. Leokite kalakasvatusdünastia– kalakasvatustraditsioonide põlvkondlik jätkumine Võrumaal (Arvo, Avo Taavi ja Anneliis Leok), kasvanduse kala kättesaadavaks tegemine Lõuna-Eesti inimestele.
7. Kalanduse akadeemia: kalandus- ja merendusteemaliste noortelaagrite korraldamine Saaremaal rannakalanduse ja merekultuuri väärtustamiseks – Turja Kalastajate Selts MTÜ.
8. Hüdrokopteri mudelite väljatöötamine, ehitus ja arendamine turvaliseks liiklemiseks muutlikes mereoludes – Pärnumaa rannakalur Raio Piiroja.
Hetkel kuum
9. Järgepidev töö kalade vaba rändetee avamiseks Jägala jõel, avalikkuse teavitamine paisude mõjust kalastikule – Jägala Kalateed MTÜ.
10. Avamere kalakasvanduste rajamine Saaremaale. Esmakordselt meie ajaloos kasvatab Eesti meres suures mahus ise kalatoorainet – Redstorm OÜ.
11. Elamusliku kalandusõppe, teaduspõhise sisu ja praktilise kogemuse ühendamine õppeprogrammides, kogukonna kaasamine kalanduskultuuri edendamisse – Eesti Maaülikooli Võrtsjärve õppekeskus (Järvemuuseum).
12. Rannakalanduse elustiili järjepidev edendamine ja avalikkusele tutvustamine Läänemaa kalandussündmustel – Puise kalasadama kapten Taavi Suitsberg.
13. Kormoranide ohjamise ja heidutamise lubamine kisklussurve vähendamiseks kalavarudele – Keskkonnaamet koostöös kalanduse tegevusrühmade ja Vee-elustiku Selts MTÜ-ga.
Oma lemmikule saab hääle anda 19. aprilli südaööni Aasta kalandustegu 2025 veebilehel. Igalt hääletajalt läheb arvesse ainult üks hääl ning teod järjestatakse lihthäälteenamuse alusel. Topelt ning robotiga antud hääled tuvastatakse ning tühistatakse. Auhinnad antakse üle 25. aprillil toimuval avatud kalasadamate päeva peaüritusel Hara sadamas.
Tunnusta tegu, mis on andnud hoogu Eesti kalandusele ja anna oma hääl juba täna! Hääletanute vahel loositakse välja komplekt kalastustarbeid.
Seotud lood
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Enimloetud
3
Põhjalik ja praktiliste nõuannetega lugu fileerimisnugadest ja nende teritamisest
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Kalakohad
Põhjalik ja praktiliste nõuannetega lugu fileerimisnugadest ja nende teritamisest
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele