• 01.03.26, 07:00

Anekdoote kaladest ka kalameestest

Kui tuled koju ja asjad on kappidest põrandale kistud, pole see varaste kätetöö, vaid mees otsis sikukarpi.
Anekdoote kaladest ka kalameestest
  • Foto: Shutterstock
Kaks meest Lõuna-Euroopast on äriasjus Soomes ja mõtlevad üksiti järgi proovida ka talvise jääpüügi. Nad sisenevad järve lähedal asuvasse kalastustarvete poodi, et varustust osta.
„Meil on vaja tuura,“ teatab esimene mees.
Müüja müübki neile tuura ja soovib meestele kivi kotti.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Paari tunni pärast naaseb teine mees ja teatab, et üht tuura on veel vaja.
Kassapidaja müüb mehele veel ühe tuura.
Tunni aja pärast sisenevad poodi juba mõlemad mehed. Nad tormavad tulivihaselt leti juurde ja üks teatab:
„Jääpüük on täielik jama! See imeb sajaga! Me tahame oma raha tagasi!“
Müüja on segaduses.
„Milles asi? Kas teil ei näkanud?“
„Loomulikult mitte! Me pole isegi seda kuradima paati veel korralikult vette saanud!“ vastab esimene mees, nägu vihast punane.
*

Artikkel jätkub pärast reklaami

Vastu ööd ukerdab viimast jõudu kokku võttes keset Prandi jõe pokusid Veskiaru silla poole surmani vaevatud forellikütt, hing paelaga kaelas. Hommikust saadik pole midagi joonud ega söönud. Järsku märkab mätaste vahel mingit anumat. Võtab selle kätte, hõõrub ja anumast hüppab välja džinn.
„Kuulan sind, mu käskija!“
„Ma tahan koju!“
Džinn võtab mehel käest.
„Lähme!“
„Ei, sa ei saanud aru! Ma tahan kiirelt koju!“
„Aa... No siis jookseme!“
*

Artikkel jätkub pärast reklaami

Vana kalamees tuleb hommikul öiselt latikapüügilt. Uksel ootab tige naine.
„Noh, alatu, said kah lõpuks aega koju tulla!“
„Muretsesid või? Kindlasti helistasid kõik haiglad läbi...“
„Helistasin jah!“
„Ja surnukuuri helistasid kah.“
„Sinna helistasin samuti!“
„Aga miks sa mulle ei helistanud?!“
*

Artikkel jätkub pärast reklaami

Mehed võtavad jõe ääres viina, aga läheb tüliks ja üks saab löömingu käigus korralikult viga. Kohtus küsib kohtunik süüaluselt:
„Kas tunnistate, et lõite kannatanut pudeliga pähe?“
„Tunnistan. Aga seda ma ütlen, et jalad olid tal igatahes juba enne kõverad.“
*
Kaks muldvana kalameest õngitsevad jõe ääres särge.
„Kuidas elu on muidu?“ uurib üks.
„Nagu mausoleumis. Elus justkui ei ole, aga maha kah ei maeta.“
*

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kangematest kangem kalamees on psühhiaatri vastuvõtul. Psühhiaater murelikult:
„Nii et te väidate, et lasete suured kalad suurima heameelega tagasi. Kas te võiksite meenutada, millal see teil algas?“
*
Politseinik uurib vargusjuhtumit.
„Kas te tõesti ei kahtlustanud vargust, kuigi teie toas olid kõik asjad kapist välja visatud?“
„Ei! Ma arvasin, et mees on vahepeal oma sikukarpi otsinud...“ vastab naine.

Seotud lood

Tagasi Kalastaja esilehele