Kolm nädalat Uus-Meremaa matkaradadel ja kalavetel
Kui enamikele seostub maailma kuklapoolel asuv Uus-Meremaa kääbikute ja vigureid täis kuldsõrmustega, siis kalameestele on see maa tuntud eeskätt oma kiirevooluliste ning kristallselgete jõgede poolest. Uus-Meremaa – maoori keeles Aotearoa – koosneb kahest suuremast saarest, Põhja- ja Lõunasaarest, ning paljudest väiksematest saartest, millest enamus on asustamata. Saared on väga mägised, Põhjasaarel on isegi aktiivseid vulkaane. Meie külastasime Uus-Meremaad oktoober, mil seal on kevad. Kuna reisi pikkus oli ainult kolm nädalat, piirdusime Lõunasaarega, mida tõstetakse esile just ilusa looduse pärast. Reisikiri ilmus esmakordselt Kalastajas nr 90.
Reisikaaslaseks oli mul vend Tõnn, kellega oleme mitmel kalaretkel koos käinud. Reisi eesmärgiks oli peamiselt rahvusparkides matkamine ja selle käigus ka kala püüdmine. Juba lennuki aknast esimesi helesiniseid jõgesid nähes hakkas jalg tudisema – saaks juba jõe äärde! Esimese päeva veetsime siiski Lõunasaare suurimas linnas Christchurchis rahvusparkide ilmastiku kohta infot hankides, matkatoitu varudes ja kohalikes kalastuspoodides teadmisi kogudes. Christchurchi kohta niipalju, et seda räsisid 2010. ja 2011. aastal maavärinad, millest linn pole senini taastunud. Kesklinna piirkonda, mis sai katastroofis kõige enam kannatada, katavad praeguseks suurel määral rohealad.
Seotud lood
Uus-Meremaa forelliveed on üks neist paigust maailmas, kuhu iga lendõngitseja elu jooksul vähemalt korra kindla peale jõuda tahaks. Sealsete forellide suurus on erakordne, ent nende tabamine pole sugugi nii lihtne, nagu võiks arvata. Gerli Albert veetis Uus-Meremaal kolm nädalat ning sai seda kõike omal nahal tunda.
Aasta alguses külastasin Maldiividel asuvat Kaashidhoo saart, mille kohta võib liialdamata öelda, et tegemist on troopilise paradiisiga. Saare pikkus on 2,8 ja laius 1,1 km ning see asub pealinnast 86 km kaugusel. Muude tegevuste hulgas sai käidud ka kalal ning tabatud ilusaid kulduim-tuune.
Põhja-Norra on koht, kus käies annad kalakuradile alustuseks sõrme, aga lõpuks kaotad terve käe. Ikka hoopis teine püük ja teised kalad kui Eestis! Kuna kevadel olid piirid koroona tõttu kinni ja mitmel kaaslasel jäid ära planeeritud püügid Soomes ja Rootsis, ootasime selle aasta Norra-reisi eriti pikisilmi.
Kalameeste seas kogub järjest enam kogub populaarsust meriahvenate püük Põhja-Norra vetes. Iseenesest ei ole selles midagi keerulist, aga on mõned nipid, mida peaks kõrva taha panema. Kui teha asju õigesti ja kalaparv üles leida, ei ole kuigi keeruline paari tunniga oma suur must kast neid punaseid punnsilmseid kalu täis püüda. Kogenud ookeanipüüdja Marko Maisa kirjutab, kuidas ja millega seda teha.
Uue KIA Sportage 4x4 Hybridi sain proovisõiduks seekord veidi pikemaks ajaks ning sissejuhatuseks põrutasin sellega kohe Pärnusse kalale. Mis oli selles autos head ja millised olid vead saab teada, kui lugeda läbi järgnev lugu.
Enimloetud
6
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Milline siku sobib kala otsimiseks, milline kiireks püügiks, milline madalasse vette?
Oskuslik peibutussöötmine võib kalasaagi mitmekordistada!
Kalakohad
Milline siku sobib kala otsimiseks, milline kiireks püügiks, milline madalasse vette?
Oskuslik peibutussöötmine võib kalasaagi mitmekordistada!
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele