Kes on mõrukas ja kuidas selle kala esinemine Eestis kinnitust leidis
2018. aasta juuni algul lisandus Eesti kalade nimekirja ametlikult uus liik. Sergei Põlmel õnnestus Pärnu jões Tindisaarte lähedal snorgeldamise käigus märgata mõrukaid ning mõned päevad hiljem sai leid esimeste püütud isendite näol ka ametliku kinnituse. Kuidas kõik toimus, kellega tegemist ja mille poolest uus liik eriline on, sellest kirjutab mõruka leidnud peakangelane isiklikult. Lugu ilmus esmakordselt Kalastajas nr 89.
Kuidas mõrukas leiti ja püüti
Seotud lood
2020. aastal esmakordselt meie vetes nähtud kala tunneb end meie juures hästi.
Eelmisel aastal täienes Eesti kalafauna veel ühe liigi võrra: 2020. aasta septembris tabasid Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi teadlased seiretööde käigus Narva lahes asuva Sillamäe sadama lähistelt lontmudila perekonda kuuluva võõrliigi.
Lõppenud suvest on teada mitu juhtumit, kui sotsiaalmeedias müüdi elusaid signaalvähke (lad Pacifastacus leniusculus). Tegemist on äärmiselt ohtliku vähikatku kandva võõrliiguga, kelle veekogusse sattumine tapab meie kohalikud jõevähid.
Olgugi, et hiina villkäppkrabi (lad Eriocheir sinensis )võib oma välimusega mõnd kalurit ehmatada, on viimastel aastatel suhtumine sellesse krabiliiki mõnevõrra muutunud. On avastatud, et tegemist on söödava ja maitsva liigiga ja nii mõnigi kutseline kalur on võrgus leidunud krabi pere meeleheaks potti keema pannud.
Elektriline liikuvus Euroopas ei puuduta enam üksnes sõiduautosid. Kia tõi eelmise aasta lõpus turule täiselektrilise kaubiku PV5, mis on ehitatud spetsiaalselt elektriliste kaubikute jaoks loodud platvormile e-GMP.s ja pakub hulgaliselt võimalusi tarbesõiduki konfigureerimiseks. Kia PV5 on saadaval kahe- ja kolmekohalise pakiautona, 5-kohalise meeskonnakaubikuna ja viie- ning seitsmekohalise reisijatebussina. Viimast saab kohaldada ka invavedudeks. Aasta lõpus on mudel saadaval ka šassii versioonis.
Enimloetud
4
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Kalakohad
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele