Pujutõuk on sööt, mida leidub talviste veekogude kallastel ja metsaservades üsna laialdaselt, aga mis läheb kalapüügil enamasti käiku vaid suure häda korral.
Kord kurtis üks väikelinna kalamees internetis, et kohalikust poest on jõulupühade eel kõik sääse- ja kärbsevastsed ära ostetud ja pikalt plaanitud kalapüük ähvardab lörri minna, sest normaalset sööta ei ole. Nojah, eks saia ja leiba ja muud seesugust muidugi on, aga ega need asjad talvel ühed õiged konksusöödad ole ja ahvenapüügiks ei kõlba need hoopiski. Mida kaaskannatajad välja pakuvad? Mitmed kasutajad soovitasid hädasolijal korjata pujutõuku ja proovida sellega.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Sääsevastne ja talvine kirbutamine käivad käsikäes. Kui sääsevastset parasjagu võtta ei ole, siis osa kalamehi talvel ahvenaid üldse püüdma ei lähegi.
Kui ahvenad juhtuvad talvel sisemaa jõgedel kapriisitsema, toovad kastanid tulest just kirpvähid ja seda ka siis, kui muude söötadega üldse midagi ei toimu.
Hulkharjasusside sugukonda kuuluv harjasliimukas (lad Hediste diversicolor) on enamikele kalameestele täiesti tundmatu tegelane ja ega suuremal osal õngemeestest selle mere-elukaga õigupoolest puutepunkti polegi. Kui kalamees just andunud merisiiakütt ei juhtu olema, sest harjasliimukas teeb suuri tegusid nimelt sügisesel siiapüügil.
Sõnnikuuss on universaalne õngesööt, mis on võlusõnaks peamiselt latika, linaski, ahvena, kogre ja säina õngitsemisel, aga ka paljude teiste kalade püügil.
Uue KIA Sportage 4x4 Hybridi sain proovisõiduks seekord veidi pikemaks ajaks ning sissejuhatuseks põrutasin sellega kohe Pärnusse kalale. Mis oli selles autos head ja millised olid vead saab teada, kui lugeda läbi järgnev lugu.