Sääsevastne ja talvine kirbutamine käivad käsikäes. Kui sääsevastset parasjagu võtta ei ole, siis osa kalamehi talvel ahvenaid üldse püüdma ei lähegi.

- Sääsevastsed.
- Foto: Ralf Mae
Kui olime poisikesed, püüdsime talvisel ajal jää alt kala selle söödaga, mida parajasti võtta oli. Sääsevastsete hankimine oli keeruline: lemmikloomapoes oli neid punaseid lülilisi ussikesi harva müüa; mehed käisid pikkade vartega ämbritega põhjamuda ammutamas ja sääsevastseid ise mudast välja sõelumas. Igas veekogus neid polnud kah, kohta tuli teada. Aga hea sööt oli see küll – töötas ahvenapüügil paremini kui ükskõik missugune vihmauss! Hiljem ilmus sääsetõuke müügile juba zookauplustesse ja nüüd saab neid talvisel ajal osta igast kalastustarvete kauplusest. See polegi nagu päris „õige“ pood, mis talvel sääsevastseid ei müü. Hüvasti, pikkade vartega ämbrid ja mudasõelad!
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kui ahvenad juhtuvad talvel sisemaa jõgedel kapriisitsema, toovad kastanid tulest just kirpvähid ja seda ka siis, kui muude söötadega üldse midagi ei toimu.
Kui jõe ääres muu konksusööt otsa lõpeb või kärbsevastsed liiga kauaks päikese kätte jäädes ära nukkuvad, heida pilk kaldaäärsesse vette. Peaaegu kindlasti leiad sealt puruvanasid, mis toimivad konksusöödana vähemalt sama hästi.
Kui kevadel Pärnu jõel tonkadega vimmapüük pihta hakkab, ostetakse lühikese ajaga krevettidest lagedaks mitte ainult Pärnu, vaid ka lähedalasuvate maa-toidupoodide külmletid.
Õngitsemine ka kärbsetõuk käivad tänapäeval käsikäes nagu sukk ja saabas, sest tegemist on kalameeste seas enimkasutatava konksusöödaga. Levinud on ka kärbsevastsete lisamine peibutussööda sisse, eriti võistlusõngitsejate seas – tavaliselt annab see võimsa turboefekti!
Uue KIA Sportage 4x4 Hybridi sain proovisõiduks seekord veidi pikemaks ajaks ning sissejuhatuseks põrutasin sellega kohe Pärnusse kalale. Mis oli selles autos head ja millised olid vead, saab teada, kui lugeda läbi järgnev lugu.